Euroopa põllumehed tahavad keelata vegeburgeri burgeriks nimetamise Vihased Euroopa põllumehed nõuavad, et Brüssel keelaks vegantoodete nimetamise burgeriteks ja vorstideks, sest nende sõnul eksitab see tarbijaid uskuma, et need sisaldavad liha.
Uuring: parim viis lehmi rahustada on neid silitada ja vaikselt kõnelda (1) Lehmad naudivad inimese hääle heli, kuid näost näkku vesteldes lõdvestuvad nad rohkem kui valjuhääldist salvestatud häält kuulates, väidavad teadlased.
KESKKOND ⟩ Mati Sepp: looduslik karusnahk väärib kandmist (1) Jättes väikekiskjad küttimata ja loodusliku karusnaha kasutamata, kõigutame tuhandete aastate jooksul välja kujunenud mõistlikku ooduslikku tasakaalu, leiab jahimees Mati Sepp.
Eesti loomakasvatajad on hetkel Baltikumis kõige haavatavamas seisus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on pöördunud valitsuse poole, sest soovitakse, et tuleva aasta eelarvesse lisataks üleminekutoetused maksimaalses mahus. Lisaks vajaks loomakasvatussektor erakorralist toetust, sest tootmine käib kuid alla omahinna ja nii on selle sektori jätkustuutlikus kahtluse all.
Doktoritöö: veiste suremuse tase peegeldab karja tervist, heaolu ja tootlikkust 16. septembril kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Kaari Reimus filosoofiadoktori väitekirja teemal „Suremus farmis ja sellega seotud riskitegurid Eesti piima- ja lihaveisekarjades. On-farm mortality and related risk factors in Estonian dairy and beef herds“.
Selgus sigade Aafrika katku leviku osas võib saabuda alles poole aasta pärast Augusti lõpus leiti Eestis pärast pooltteist aastat sigade Aafrika katku nakatunud metssiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop nentis, et haiguse tegeliku leviku osas selguse saamine võib võtta kuni pool aastat.
Keskkonnaagentuur: loomakasvatajad peavad kariloomi huntide eest senisest rohkem kaitsma Keskkonnaagentuuri spetsialistide prognoosi kohaselt on huntide arvukus võrreldes varasemate aastatega suurenenud ja loomakasvatajad peaksid kariloomi senisest hoolikamalt kaitsma.
PRIA maksab ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetused välja jaanipäevaks Täna, 15. juunil alustas PRIA ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse (AMM) väljamaksmisega. Ute kasvatamise üleminekutoetuse (UTT) maksete tegemist alustatakse 16. juunil. Eesmärgiks on kõik väljamaksed klientidele ära teha hiljemalt jaanipäevaks.
Veerandi Eesti piimakarja lüpsmine sõltub ukrainlastest (1) Kuigi Eesti piimafarmides töötab hetkel kokku ca 400 välistöötajat, on farmidesse vaja inimesi kohe juurde palgata, sest ka eriolukorrani kehtinud võimalus töötajaid piiri tagant värvata ei suutnud tööjõupuudust täielikult leevendada, kirjutavad põllumajandustootad oma avalikus pöördumises. Piiride sulgumine on probleemi süvendanud. Ukraina lüpsjatest sõltub Eestis iga päev veerandi piimakarja ehk 21 000 lehma lüpsmine.
PRIA maksab loomakasvatuse üleminekutoetused välja tavapärasest varem Neljapäeval, 28. mail alustab PRIA ute üleminekutoetuse, piima üleminekutoetuse ja veise üleminekutoetuse väljamaksete tegemist. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus ja ute kasvatamise üleminekutoetus makstakse välja jaanipäevaks.
Aivar Kokk: piimatootjaid tuleb toetada, et vältida piimakarja müüki välismaale Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk soovitab, et piimakarja säilitamiseks ja põllumeeste toetamiseks tuleks luua võimalused toota piimapulbrit, võid ja juustu lattu ning tasuda vahepeal toorpiima eest tootjatele.
Ohustatud tõugu loomade pidamiseks saab taotleda toetust Juba alates 2. maist saab taotleda toetust ohustatud tõugu loomade pidamiseks ja loomade heaolu parandamiseks.
Koroonakriisi tõttu saab teoks Eesti esimese tõupullide veebioksjon Koroonakriis on paraja hoobi andnud veisekasvatajatele – nii liha- kui ka tõuloomade müük välismaale on kängunud. Et olukorrale leevendust leida, korraldab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu täna Eesti esimese tõupullide veebioksjoni.
Laktoositalumatuse põhjused on iidses karjapidamises Piimalehmi kasvatati 7000-6000 aasta eest rohkem Põhja- ja Lääne-Euroopas, samas kui lõuna pool eelistati kitse- ja lambakasvatust. See erinevus võib seletada tänapäeva põhjaeurooplaste paremat laktoositaluvust.
Leedu farmis tuvastati sigade Aafrika katk Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Hele-Mai Sammel selgitab, et antud juhtumid näitavad selgelt, et katkuoht püsib endiselt ja tähelepanelik suhtumine bioturvalisuse meetmete rakendamisse on ülioluline.
Eesti piimatootjad kahtlustavad leedukaid oma tootjate soosimises (1) Toorpiim Eestist ja Lätist on jäänud toppama Leedu piirile ning Eesti piimatootjad väidavad, et piiri-järjekorrad on tekkinud Leedu pärast, kes kaitseb oma koduturgu.
Veterinaarid soovivad samuti ligipääsu koroonaviiruse testimisele Eesti Väikeloomaarstide Selts, Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti maaülikooli esindajad esitasid esmaspäeval peaminister Jüri Ratasele palvega, et ka veterinaarid ja nende abilised arvataks elutähtsate tervishoiutöötajate hulka, kellele tagatakse isikukaitsevahendid, desinfitseerivad ained ja teised ohutuks tööks vajalikud materjalid, samuti ligipääsu koroonaviiruse testimisele.
23. märtsini saab e-PRIAs taotleda loomakasvatuse üleminekutoetusi Loomakasvatuse üleminekutoetuste ja piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotluste vastuvõtt algas 2. märtsil ja tänaseks on PRIAle laekunud 2 092 taotlust. Möödunud aastal oli taotlejaid 3 181.
Joakim Helenius: Euroopa Liidu toetused väikefarmidele on raha raiskamine (3) Trigon Dairy Farming Estonia nõukogu esimees Joakim Helenius rõhutas eelmisel reedel Väätsa Agro AS Lõõla farmikompleksis kolmanda lehmalauda avamisel suurfarmide ja keskkonnasäästlikkuse tähtsust piimatootmises. Et keskkonnasäästlik tootmine vajab uut tehnoloogiat, on tema hinnangul Euroopa Liidu toetused väikefarmidele raha raiskamine, sest ainult suurtootjatel on tema sõnul tulevikku.
Algab loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt 2. märtsist 23. märtsini toimub loomakasvatuse toetuste (LOT) taotlemine. Kõik taotlused tuleb esitada elektrooniliselt e-PRIA vahendusel.
Meil toodetakse piima rohkem kui vaja, samal ajal on Lõuna-Euroopas defitsiit Baltimaad toodavad tunduvalt rohkem toorpiima, kui nad ise vajavad ning Eesti lehmad paistavad silma kõrge piimaanniga.
Veisekasvatuses olid suurimad abimehed linaseemned ja koduõllepärm Veebruari alguses välja antud rahvusvahelises kogumikus „Ethnoveterinary Medicine“ ilmus esimene inglisekeelne teadusartikkel Eesti etnoveterinaariast, mis käsitleb rahvapärast veistepidamist ja loomade ravi Saaremaal ja Muhus.
Lihast paneb loobuma tervis ja uudishimu Mullu oktoobris startinud Taimetoidu Väljakutse 22/66 andmete kohaselt ajendab Eesti inimesi taimetoitlusega alustama eelkõige tervis. Vähem toodi põhjustena esile loomi ja eetikat ning keskkonda.
Kurb paradoks: Eestis toodetakse tippkvaliteediga ulmelisi koguseid piima, kokkuostuhind on aga Euroopa madalamaid Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka, kirjutab statistikaameti analüütik Anton Kardakov statistikablogis.
Maaperede lautades kodusigade ruigamist enam ei kosta Viis aastat kodusigu laastanud katk lõpetas Eestis sajandeid kestnud sigade oma tarbeks pidamise tradistiooni. Kindlasti pole kodusigu enam Viljandi- ja Järvamaa maaperedel.
