Maa Elu loetumad lood aastal 2018

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Maa Elu teeb ülevaate, millised oli sel aastal kõige loetumad lood meie veebilehel.

1. Saarte Hääle pildid: haruldane vaatepilt Saaremaal - karu ajas põtra taga

Saaremaal silmatud kummaline vaatepilt.

FOTO: Tiiu Tammik/Erakogu/Saarte Hääl

20. märtsi hommikul nägid möödasõitjad Kuressaare–Kuivastu maanteel mõni kilomeeter enne Tagaveret kabuhirmus põgenevat põtra, keda jälitas karu. Olukorda märkas esimesena Kuressaare poole sõitnud Saaremaa veterinaarkeskuse vanemspetsialist Tiiu Tammik, kel õnnestus haruldas vaatepilti ka jäädvustada.

2. Järele proovitud: nipp, mis herilased tõepoolest eemal hoiab

Uskumatu, aga see ajalehest ja teibist kokkukeeratud pallike hoiab tõepoolest herilased lähiümbrusest eemal. Vähemalt mõned tunnid petab putukad ära.

FOTO: Erakogu

Sel suvel olid väga paljud inimesed hädas herilastega. Maa Elu toimetaja Riina Martinson katsetas erinevaid meetodeid ja avastas internetist kuuldavasti juba keskajast pärit nipi, kus meisterdatakse herilase pesa moodi pall ja riputatakse see kohta, kus herilasi näha ei taheta. Herilased on territoriaalsed putukad ja kaitsevad oma pesa võõraste herilaste eest. Kui söögijahil herilased näevad võõrast pesa, kiirustavad sealt kohe minema. Ja see toimis!

3. Ettevõtte karjamaalt teadmata kadunud tuhande lamba saatus on siiani hägune

Eesti üks suurimaid lambakasvatusettevõtteid Saaremaa Ökoküla teatas juba 2015. aasta lõpul, et umbes tuhat lammast on Vilsandi ja Saaremaa karjamaadelt kadunud. Kahtlustati lammaste varastamist karjamaadelt suures koguses.

4. Kolmeks talveks laiule unustatud lehmakari on hoogsalt paljunenud

Septembris selgus, et vaatamata ettekirjutusele ja sunniraha hoiatusele pole Saaremaa Ökoküla ära toonud Vilsandi lähistel Loonalaiul juba mitu aastat aastaringselt peetud veiseid, kes on saarel ka paljunenud. Selleks hetkeks oli kari kasvanud vähemalt 21-pealiseks, sealhulgas vasikad. 

5. Eestis kasvab maailmakuulus raviseen lakkvaabik

Lakkvaabikut võib hea õnne korral kohata ka Eesti lodu-, madalsoo- ja arumetsas.

FOTO: Urmas Ojango

Väga hinnatud raviseeneks peetavat lakkvaabikut (Ganoderma lucidum) võib hea õnne korral kohata ka Eesti lodu-, madalsoo- ja arumetsas. Sellest valmistatud tooteid võib otsida looduspoest või toidupoest külmutatud aedvilja vokisegudes Hiina seene nime all. 

6. Audit: RMK on pikka aega ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid

Jaanuaris selgus, et säästva metsamajandamise (FSC) auditis on Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) tehtud kaks olulist parandamisnõuet, mille täitmata jätmisel ähvardab RMKd FSC sertifikaadi kehtivuse peatamine. Auditi kohaselt oli RMK mitmes piirkonnas pikaajaliselt ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid ning selle käigus loodusväärtusi kahjustanud.

7. Läänemaa mees leidis aiamaad kaevates üliharuldase muinasehte

Lääneranna vallas Ullastest leitud eelviikingiaegne sõlg.

FOTO: Mauri Kiudsoo

2017. aastal andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud oma aiamaad kaevates. Teadlased uurisid seda ja nende hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

8. Tartu teadlased tõid turule tõelise jõupulbri

Piimatehnoloog Väino Poikalainen (paremal) ning lihatehnoloog Lembit Lepasalu hindavad ternespiimapulbri pakendeid.

FOTO: Kristina Traks

Ternespiimakook on ammusest ajast olnud talurahva haruldane maiuspala ja lehma ternespiima tervistavaid omadusi teadsid vana aja inimesed samuti hästi – kui kuskil peres jäi laps haigeks, otsiti küla pealt äsja poeginud lehm, et temalt haigele turgutuseks väärtuslikku piima saada. Kolm Tartu teadlast valmistavad ternespiimapulbrit, millel on väga palju kasutusotstarbeid.

9. Ilmatark: Milline tuleb kevad ja suvi

Aprillis kirjutas meteoroloog Jüri Kamenik, et soojad aprilliilmad tekitavad suure lootuse suve osas – loodetavasti tähendab selline palav aprilliilm sooja ja ilusat suve. Nii läkski! Kamenik tutvustas artiklis võimalusi prognoosida ilma pikka aega ette.

10. Kinnisvarabuum viis mehe metsa

Hakkpuidu kõrval on Erkki Naabel alustanud puitjäätmete käitlemisega.

FOTO: Liis Niitra

Erkki Naabel hakkas puidu taaskasutusega tegelema olude sunnil - eelnevas elus tegeles ta kinnisvaraga ja saabunud buum muutis selles vallas tegutsemise keeruliseks. Nüüd on ta sellesse ärisse üleni sukeldunud ja nuputab üha uusi viise, kuidas vana ja kasutuna näivat puitmaterjali väärindada saaks.

11. Meelitage herilased majast eemale

Plastpudelist tehtud püünis.

FOTO: Elmo Riig

Juulis on taas käes aeg, mil herilased viljapuude ja marjapõõsaste ümber tiirutavad ning inimeste söögilaualt kõhutäidet otsivad. Nii seisid inimesed taas iga-aastase küsimus ees: kuidas hoida need tüütud putukad oma

elamisest kaugemal? Maa Elu jagas näpunäiteid.

12. Narvast avastati ohtlik võõrliik marmorvähk

Marmorvähk Saksamaal. 

FOTO: Wikimedia Commons

Loodushoiu Keskuse kalauurijad avastasid maikuus regulaarsel seirepüügil Narva veehoidlast meie loodusele uue ohtliku vähi võõrliigi. Eesti Maaülikooli laborandid tõestasid DNA analüüsiga, et tegemist on marmorvähkidega ja osa neist kandis ka vähikatku, mis on meie jõevähile surmav.

13. Nippe tigudest ja muttidest lahti saamiseks

Juunis jagas Maa Elu nippe tigude ja muttidega võitlemiseks. Nii näiteks on tigude ja nälkjate looduslikus tõrjes häid tulemusi andnud õlle ja värskelt kääriva kalja lõhn. Püünistena võib kasutada õlle või kaljaga osaliselt täidetud sügavaid taldrikuid või purke, mis tuleb maa sisse kaevata.

14. Lavassaare puuhooldus ajas dendroloogidel ja arboristidel harja punaseks

Miks oli vaja puid nii palju tagasi lõigata? Kui küüned on pikad, ei raiuta ju kätt küünarnukist maha.

FOTO: Erakogu

Pärnu linna territooriumile jäävas Lavassaares alevis läbis pärnaallee suve alguses säärase hoolduskuuri, mis õppinud dendroloogidel ja arboristidel harja korralikult punaseks ajab, isegi Pärnu linnavalitsusest endast laekunud vastus ei nimetanud kasutatud hooldusviisi õigeks. Kuna sellist vaatepilti on mujalgi nähtud, uurisime, miks tänapäeval puid nii kohelda ei soovitata.

15. Video: hüva nõu, kuidas vältida grillides või suitsutades vähkitekitavaid aineid

Suitsuliha või -kala müües peab olema veterinaarametile antud proov ja amet kinnitanud, et liha ega kala suitsutades ei ole tekkinud vähkitekitavaid aineid. Väikestele tootjatele on proovi hind katsumus.

16. Jahimeeste 7 soovitust hundiga kohtumisel

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poole pöördusid hundihirmus inimesed, kes soovisid nõu kuidas metslooma suhtes käituda ja abi hundi metsa tagasi peletamisel. Koostöös ekspertidega koostas selts käitumisjuhendi hundiga kohtumise puhuks ja jagas seda avalikkusega veebruaris.

17. Tunne vaablase ja vapsiku erinevust

Eesti keelekasutuses on vapsik ja vaablane sageli samastatud. Tegelikult on tegemist erinevate putukatega, keda suuremal jaol inimestest peljata ei tasu.

18. Seene- ja marjamüük tuleb deklareerida

Maksustamisel pole vahet, kas eraisik müübkaupa laadal või internetis.

FOTO: Elmo Riig

Septembris olid sotsiaalmeedia grupid täis omakorjatud saaduste müügipakkumisi. Igati kiiduväärt tegevus lisaraha teenimiseks, aga siin peab teadma, et sääraselt teenitud summa tuleb hiljem oma tuludeklaratsiooni kanda. Isegi kui müüte vaid ühe korvitäie puravikke.

19. Otsepilt: Maamess 2018

Tänavu juba 26. korda toimunud Maamess on tunnustatuim maaeluteemaline mess Baltimaades ning tänu kuulumisele Euroopa suuremate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO on sündmus hästi tuntud ka kaugemal. Veel praegugi on videoklipid messilt järelvaadatavad.

20. Kuidas pidada ööklubi 1200 elanikuga Järvakandis?

Järvakandis tegutseva Club Cinema publikurekord on 473 pidulist.

FOTO: Erakogu

Osaühing Tulihein peab Raplamaal Järvakandis juba 11 aastat ööklubi Club Cinema. Ettevõtte omanik kinnitab, et kuigi riigi alkoholipoliitika on baari käivet enam kui kolmandiku võrra kärpinud, jätkab piirkonna üks väheseid ööklubisid vähemalt lähitulevikus samas vaimus, sest lisaks tööle ja leivale vajab inimene meelelahutust ka väljaspool suuri linnu.

21. Metsa- ja maatehingud muutuvad lihtsamaks

Uue teenuse eesmärk on eelkõige turu korrastamine välistamaks hämaraid tehinguid ja petupakkumisi.

FOTO: metsaoksjon.ee

Uues metsaoksjon.ee keskkonnas asuva kaardirakenduse maaportaal.ee abil saavad kõik maa- ja metsatehingutest huvitatud näha, mis neid huvitavas piirkonnas kinnisvaraga toimub ja muu hulgas ära tunda võimalikke petupakkumisi.

Populaarne

Tagasi üles