Saagi korjamise ajal tuleb ikka ette, et oma viljapuud kannavad rohkem, kui pere süüa jõuab, või sunnib hasart metsast liiga palju seeni välja tooma ja tahaks ülejäägi rahaks teha.
Seene- ja marjamüük tuleb deklareerida (7)
13. september 2018, 05:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu ongi sotsiaalmeedia grupid täis omakorjatud saaduste müügipakkumisi. Igati kiiduväärt tegevus lisaraha teenimiseks, aga siin peab teadma, et sääraselt teenitud summa tuleb hiljem oma tuludeklaratsiooni kanda. Isegi kui müüte vaid ühe korvitäie puravikke.
„Jah, selline müük tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida, sest tegemist on maksustatava tuluga,” kinnitab Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuauditi üksuse juht Airi Lepassar. „Kui müüja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb omakasvatatud põllumajandussaadusi, on selline müük 2877 euro ulatuses maksuvaba.”
Lepassare selgitusel ei ole maksustamisel vahet, kas eraisik müüb kaupa laadal või internetis. Kaupade müügitulu deklareeritakse ja maksustatakse samadel alustel.
Kui marjamüük on eraisikule juhuslik tegevus ja ta ei ole ettevõtja, siis tuleb tal marjamüügist saadud tulu deklareerida kord aastas esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Kui eraisik tegeleb marjade müügiga püsivalt ja näiteks kasvatab marju oma talus, siis on tegu juba ettevõtlusega ja ta peab end ettevõtjana registreerima.
Võiks ju arvata, et mõne pangetäie ploomide või mustikate müük on sedavõrd pisike asi, et selle pärast paberit määrima ehk tuludeklaratsiooni täiendama pole mõtet hakata.
„Tegeleme pidevalt vihjetega ja võtame riskianalüüsile tuginevalt inimestega ühendust, kui neile on vaja deklareerimiskohustust meelde tuletada,” kostab selle peale Lepassar.
Hiljuti levis meedia vahendusel uudis, et MTA võttis vahele viis registreerimata mustikakorjajat. Tookord polnud tegu siiski metsas toimetavate marjulistega, vaid ühe taluga, mille kontrollimisel leidsid ametnikud põllult viis mustikaid korjavat töölist.
Need korjajad ei olnud töötamise registris registreeritud ja nendele tehtud väljamakseid ei kajastu ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel, kuigi nad olid juba mõnda aega selles talus marju korjamas käinud.
Suhteliselt palju on räägitud, et MTA kontrollib ehitusobjekte ja toitlustusasutusi, et kontrollida töötajate registreerimist ja võimalikku ümbrikupalga maksmist. Suvel külastati mitut põllumajandusettevõtet kontrollimaks, kas marjakorjajad on tööandja juures registreeritud. Peamiselt kontrolliti maasikakasvatajaid juunis ja juulis Lõuna- ja Kesk-Eestis. Veel külastati üheksat põllumajandusettevõtet.
„Kontrollisime 466 inimese registreerimist töötajate registrisse, neist registreerimata oli 125, mis teeb 27 protsenti. Ettevõtete osas, kus esines probleeme, alustasime menetluse,” räägib Lepassar.
Põhjuseid, mis inimesed ei ole tööle vormistatud, toodi välja igasuguseid. Näiteks kas pole jõutud või on unustatud; tööjõud vahetub kiiresti; tihti ei teatagi, kes on tööl, kuna asenduseks saadetud on pereliikmeid, kui ise pole saadud tulla. Samuti on üsna levinud selgitus, et alles täna tuli, esimest päeva tööl, nimetab Lapassar.
Maasikakasvatustes oli üsna levinud võõrtööjõu kasutamine ning mitu külaskäiku toimus koos Politsei- ja Piirivalveametiga.