Lavassaare puuhooldus ajas dendroloogidel ja arboristidel harja punaseks «Nagu oleks sovetiaegses ääremaa tööstuslinnas»

Miks oli vaja puid nii palju tagasi lõigata? Kui küüned on pikad, ei raiuta ju kätt küünarnukist maha.

FOTO: Erakogu

Pärnu linna territooriumile jäävas Lavassaares alevis läbis pärnaallee säärase hoolduskuuri, mis õppinud dendroloogidel ja arboristidel harja korralikult punaseks ajab, isegi Pärnu linnavalitsusest endast laekunud vastus ei nimetanud kasutatud hooldusviisi õigeks. Kuna sellist vaatepilti on mujalgi nähtud, uurisime, miks tänapäeval puid nii kohelda ei soovitata.

Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets:

Tegu on küündimatult tehtud tööga. Pildistasin mõni aasta tagasi Pärnu linnas samamoodi lõigatud pärnapuid, et tudengitele näidata, kuidas ei peaks tööd tegema. Paraku ongi tihti nii, et avalikel hangetel võidab vähempakkumine, aga töötegemise oskust ei nõuta. Ime, kui need puud peaksid ellu jääma, korraliku võra moodustamisest rääkimata.

Maastikuarhitekt Sulev Nurme:

Esimene mulje: nagu oleks 1980. aastate sovetiaegses ääremaa tööstuslinnas tagasi. Tulbastamine on tänapäeval aktsepteeritav vaid erandjuhul, kui ei ole muud võimalust puu võra vähendada ja ilma selleta jääb puu näiteks murdumisohtlikuks. Pildil olev tegevus on aga täiesti põhjendamatu. Ka on lõiked tehtud asjatundmatult: näha on silelõikust ja tüükaid.

Nii noored pärnad elavad arvatavasti selle vandaalitsemise üle, sest pärn üldjuhul lõikust talub, kuid sellise tegevusega on tekitatud puudele väga suurt kahju ja terveid linnapuid ei saa neist enam kunagi.

Tegemist on ebaprofessionaalse ja ka professionaalselt ebaeetilise tööga. Nii lihtsalt enam ei tehta. Kui küüned on pikad, ei raiuta ju kätt küünarnukist maha.

Eesti dendroloogia seltsi president Aino Aaspõllu:

Pärn ajab uinuvatest pungadest välja uued võrsed ja see annab võimaluse saada uus võra ja seda vastavalt vajadusele kujundada. Terve maailm lõikab, osa meie inimeste arvates jõhkralt, puid tagasi, et teha linna kitsastes tingimustes neile ruumi. Väga palju on pügatud vanu pärni, mis ilma lehtedeta mõjuvad lausa skulptuuridena.

Aga kõike peab tegema hea käega, et oleks tasakaalus! Siin pildil see küll välja ei tule, on kuidagi juhuslik. Kuid aeg parandab haavad, võib-olla saab neid puid hiljem korrigeerida.

Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder:

Mõnda aega võivad need puud päris lopsakalt vesivõsusid ajada ja tekitada efekti, et kõik on hästi. Tegelikult levivad nii suurepinnaliste lõikehaavade kaudu tüvepuidu sisse mädanikutekitajad. Peale selle on tekkivad vesivõsud pindmise kinnitusega ja massi lisandudes murduvad kergesti lahti.

Rikutud saab juurestiku ja võra tasakaalgi: juurestiku kasv peetub ja sellega halveneb puude veevõtu ja toitainete ammutamise võime. Kasvuks ja elus püsimiseks vajavad juured materjali, mis toodetakse lehtedes fotosünteesi käigus, kui aga lehti pole, suunatakse varuained lehestiku taastamisele, mis omakorda tuleb juurte arvelt.

Muidugi ei olnud omal ajal arukas puid nii majade ligidale istutada. Enne kui istutama hakata, tuleks vaadata otsa mõnele sama liigi vanale puule. Nunnust vitsakesest saab ju päris kähku tõsine puu.

Kui aga avastame nüüd, et suur puu on vales kohas, peab kõigepealt vaatama, kas ja mille poolest see üldse halb on. Võib-olla on hoopis hea: varjab tuule ja palava päikese eest, sumiseb mesilastest.

Tavaliselt peetakse suuri puid ohtlikeks, aga just seda need üldjuhul ei ole. Küll muutuvad need ohtlikuks mõni aasta pärast sellist tugevat lõikust nagu loo juures pildil.

Kui aga võra vähendamiseks on näidustus, saab seda teha võra välispiiri mööda. Umbes nii, et enne lõikust on tüve otsas suur õhupall, aga pärast õhu väljalaskmist (pärast lõikust) on õhupall (võra) tüki maad väiksem.

Pärnu linnavalitsus:

Kindlasti ei saa sellist «hooldusviisi» õigeks pidada. Lavassaare pärnaalleele on kunagi valitud vale majandamissuund, mis paraku mõjub halvasti puude tervisele ja hävitab esteetilisuse. Kahjuks tehti ka sel aastal eelmisi lõikusi järgides «hooldustööd».

Kui puu on istutatud valesse kasvukohta ja lastud suureks kasvada, siis tegelikult enam ühtset head lahendust ei ole. Valgusolude parendamiseks võib proovida harvenduslõikust, kuid seda peab tegema regulaarselt, sest selle mõju on lühiajaline. Oluline on, et töid teeksid puuhooldusspetsialistid ehk arboristid.

Arborist Heiki Hanso:

See tundub olevat labane köndistamine. Tänapäeva arboristikas on see täiesti keelatud töövõte. Selline puuvõra eemaldamine on halbade protsesside algus ja puu hakkab põdema.

Tõsi, pärnad on väga visad. Ma olen üles kasvanud Orissaares ja seal tehti kunagi ära samasugune töö. Esialgu tuligi ilus roheline pallike, aga tegelikult oli puu suures agoonias. Praeguseks seal mõni puu veel vireleb, kuid enamik on juba maha raiutud.

Nudi- ehk vormipuid on võimalik kasvatada väga hästi toimivalt, eriti just pärni, aga siis on vaja juba väikese puuna hakata koolitama. Paraku nõuab puude vormishoidmine väga palju ressurssi omavalitsuse rahakotist.

Puu tervise seisukohalt ei soovitata lõigata ühekorraga üle 20 protsendi lehestikust. Võra võetakse ette etapiliselt ja liigutakse võra väliskülge pidi iga oksa tipust meeter või paar lühemaks võttes. Paraku on end arboristiks nimetavate töömeeste seas igasuguseid ja raha nimel võetakse iga töö vastu.

Vahel jääb puu tõesti mõnele ehitisele ette ja siis tulebki puu pigem maha võtta ja istutada asemele sobivam. Puud ei pea iga hinna eest alles hoidma. Vahel teeb selline «hooldustöö» hullemat kahju kui puu maharaiumine. Kui allee liiga tihe, ei pea puid sandistama, vaid võiks näiteks üle ühe vahelt välja võtta.

Loe ka neid

Tagasi üles