Kinnisvarabuum viis mehe metsa

Hakkpuidu kõrval on Erkki Naabel alustanud puitjäätmete käitlemisega, millest annavad tunnistust Viimsi platsil kännuhunnikute kõrval kerkivad põhiliselt kaubanduses üle jäävatest laudadest, kastidest ja muust puitpakendist kõrged kuhjad. Foto: Liis Niitra

Erkki Naabel hakkas puidu taaskasutusega tegelema olude sunnil, kuid on nüüd sellesse ärisse üleni sukeldunud ja nuputab üha uusi viise, kuidas vana ja kasutuna näivat puitmaterjali väärindada saaks.

Ambitsioonikas mees pani oma firmale Puiduhake.com. aluse aastal 2011, kui töötas veel ühes teises hakkpuitu tootvas firmas. „Tundsin, et mul jäi seal kitsaks, ja tahtsin ise tegema hakata,” lausub ta.

Metsa poole hakkas aga mees vaatama juba siis, kui eelnevas elus kinnisvaraga tegeles ja saabunud buum selles vallas tegutsemise keeruliseks muutus. Ta ei häbene tunnistada, et jäi ühel hetkel päris tühjade taskutega. Mets tundus viiekümnele eluaastale lähenevale mehele märksa turvalisem ja huvitavam, kus igasugune areng võimalik. Nõnda otsustas ta veel „vanast peast”, nagu ta ise ütleb, Luua kooli metsandust õppima minna. Ja kiidab sealt kahe aastaga saadud teadmisi nüüd taevani.

Nõnda otsustaski terve elu linnas elanud mees metsa ümbertöötamise ärisse sukelduda. Esialgu tema firma lihtsalt vahendas hakkpuitu, nüüd on tegevust laiendatud ja mees enam suurt muust ei mõtlegi kui sellest, kuidas puiduäris veel midagi kasulikku ära teha.

Praeguseks on tema ainuomanduses oleva ettevõtte käive kasvanud algusaastaga võrreldes juba üle kolme korra, ulatudes miljoni euroni aastas. Kõik teenitu on investeeritud uude arengusse. Näiteks mullu osteti poole miljoni euro eest uusi metsa ülestöötamise masinaid, mis on mõistagi üsna kallid, kuid ilma milleta pole võimalik tootmist laiendada.

Palgal on viis inimest, kuid lisaks annab Naabel enda sõnul tööd veel tervele hulgale füüsilisest isikust ettevõtjaist saemeestele üle Eesti.

Hakkpuidu kõrval on alustatud puitjäätmete käitlemisega, millest annavad tunnistust Viimsi platsil kännuhunnikute kõrval kerkivad põhiliselt kaubanduses üle jäävatest laudadest, kastidest ja muust puitpakendist kerkivad kõrged kuhjad. Siia jõuab ka vanade majade lammutusel tekkiv puitmaterjal. Varem rändas taoline kraam kõik prügimäele.

„Mulle kui rohelise mõtteviisiga inimesele tundus see raiskamisena ja nõnda ma sellega tegelema hakkasingi,” lausub Naabel.

Metsa ülesvõtmisel ja uusarenduste tarvis maa ettevalmistamisel järele jäävad kännud ja juurikad tuuakse kõigepealt platsile kuivama, tõstetakse mitu korda ümber ning sõelutakse muld ja kivid välja. Suuremad kännud hammustab ekskavaator enne spetsiaalse giljotiiniga puruks ja lõpuks saab neist hakkpuit katlamajadele, aga ka multš peenarde või tervisradade katteks.

Juba on ehitajad pidanud plaani, kuidas kasutada taoliselt töödeldud puitu soojustusmaterjalina, aga see mõte on veel toores. Suured puutüved väärindatakse eraldi ja neist saavad tislerid ägedat mööblit teha. Osa läheb käsitööringidele ja koolidele puust asjade meisterdamiseks. Igal juhul jõuab kõik uuele ringile ehk taaskasutusse ja see teeb firmaomanikule suurt rõõmu.

Eesmärk on pakkuda kliendile nii-öelda võtmed-kätte-teenust ehk metsa ülestöötamisest ning teetrasside ja kraavipervede puhastamisest kuni puidu äraveo ja sellest hakkpuidu tootmiseni välja. Ehitaja ei pea palkama mitut firmat ja saab kätte puhta platsi, kus mistahes objekti rajama hakata. Selle kohta, et kõik on tehtud nii nagu peab, saab arendaja ka tõendi.

„Minu seisukoht on: iga kinnistu on omaniku nägu ja puhast, hoolitsetud metsa või maatükki on ilus vaadata. Mets vajab kasvamiseks ruumi, õhku ja vett nagu inimenegi ja kui tingimused on soodsad, teenib omanik selle pealt ka korralikku tulu,” selgitab Naabel.

Ta lisab, et kui puul on õiged tingimused, kasvatab see aastas terve sentimeetri jagu diameetrit juurde. Selleks tulebki metsa hooldada – teha korralikult valgustus- ja hooldusraiet. Saadud väheväärtuslik puumaterjal lähebki hakkpuidu tegemiseks ja leiab lõpuks koha katlamajas või mujal.

Lõppu sel tööl ei näi olevat, sest puit liigub üha enam nende kätte, kel on õigus ka jäätmeid käidelda. Suurte prügifirmade kõrval tegelevad sellega ka paljud metsatöötlusettevõtted, kel puidukäitlusload olemas. Osaühing Puiduhake.com areneb selles suunas, et tulevikus tekiks kahe suuna peale kaks eraldi firmat. Siis on vaja tööjõudu juurde palgata. Eesmärk on jõuda puidukäitluses kolme suurema ettevõtte hulka Eestis.

Praegu häirib Naabelit kõige rohkem riigis lokkav bürokraatia ja hoolimatus kodanike suhtes, mistõttu kulub liiga palju auru igasuguste paberite ajamisele ja keskkonnaametnike objektile vedamisele. Näiteks võtab tarbetult palju aega raieloa saamine.

„Kui oled seaduskuulekas omanik ja tahad kõik oma kraavid ja teeääred puhtad hoida, siis peaks riik seda igati soodustama, mitte aga takistusi teele veeretama,” arvab mees. Ta toob näiteks Maarjamäe memoriaalkompleksi, kuhu tema firma appi maad ette valmistama kutsuti. Puude mahavõtmisest tekkiva puitmaterjali pidi ta töö tasuks endale saama, aga selle töötlemiseks tuli hoolimata sellest, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi dokument oli olemas, veel eraldi luba hankida. Selleks kulus tervelt kuu aega.