Meelitage herilased majast eemale

Plastpudelist tehtud püünis aitab vabaneda nii herilastest kui ka köögis tüütavatest äädikakärbestest. Foto: Elmo Riig

Käes on aeg, mil herilased viljapuude ja marjapõõsaste ümber tiirutavad ning inimeste söögilaualt kõhutäidet otsivad. Nii seisame taas iga-aastase küsimus ees: kuidas hoida need tüütud putukad oma elamisest kaugemal?

Kui märkate herilasi tiirutamas, oleks mõistlik majale ja abihoonetele tiir peale teha ning uurida, ega kuskile pesa tekkinud pole. Sellega ei tasu viivitada, sest hea on tõrjetöö ette võtta juba siis, kui herilased alles majja pesa tegemas ja neid veel massiliselt liikumas pole.

Otsige pesa

Vaadake, kas näete herilasi kuskilt sisse pugemas, see annab vihje, kust pesa otsida. Kõige sagedasem koht, kuhu herilased pesa teevad, on maja räästakastid, samuti puukuurid. Herilaste tõrjumisel on võtmeküsimus pesa juurde jõudmine. Nimelt tuleb mürki pritsida otse pesale, muidu pole tõrjetööst õiget tolku. Sobivaid mürke leiab toidupoest, aianduskeskusest ja loomakliinikust.

Kõige parem oleks tõrjet teha õhtul hilja või varahommikul, kui putukad veel aktiivsed pole.

Loomulikult tuleb arvestada, et ilma kaitseriietuseta ei tohi pesa torkima minna. Kindlasti peaks peas ja näo ees midagi olema ning kindad käes.

Tegelikult ei pea herilasi ära ajama, sest reeglina nad inimesi ei ründa. Tõsi, riskida ei tasu siis, kui peres on väikesed lapsed või allergikud.

Herilastega koos elades olgu reegliks, et putukaid ei tohi järskude liigutustega eemale peletada, sest just nii suureneb nõelata saamise tõenäosus. Samuti tuleks oma toit hoolega katta, eriti magusad road ja joogid.

Lihtne püünis

Kui teil plaanis õuepidu ja kogemus ütleb, et herilased nagunii sinna tiirutama tulevad, võib herilased üle kavaldada ja neile juba aegsasti eraldi toidulaua katta. Herilaste peibutamiseks võib terrassist umbes kümmekonna meetri kaugusele panna midagi ahvatlevat, näiteks moosivahtu või puuvilju. Nii ongi rahu majas: herilased maiustavad ühe ja pererahvas teise laua taga.

Julmem, aga samas tõhus vahend on plastpudelist meisterdatud herilasepüüdja. Lõikate plastpudelilt ülemise kolmandiku maha, valate pudelipõhja mahla (näiteks arbuusivaagna põhja kogunenu) ja panete ülemise osa tagurpidi alumise osa sisse. Nüüd moodustub lehter, millest herilased ahvatleva mahlalõhna peale pudelisse poevad, aga välja enam tulla ei oska.

Paari päeva pärast tuleb pudel käärivast mahlast ja sellesse uppunud herilastest tühjaks valada ja uus mahl sisse valada. Hooajal võibki terrassi ümber põõsastesse mitu sellist püünist peita.

Ettevaatlik tasub suvepidudel olla jookidega, eriti purgijookidega, sest purki sissepugenud herilasi jooja ei märka. Nii ei ole mõistlik purgijooke üldse õue tuuagi ja lauale jäetavad joogiklaasid alati vahepeal millegagi katta. Hea nipp on joogiklaas katta toidukilega ja sellest joogikõrs läbi pista, nii pole herilastel võimalustki.

Ehkki herilased tekitavad enamikus inimestes kõhedust, on nad tegelikud kasulikud putukad. Ise toituvad küll taimemahlast ja puuviljadest, aga vastseid söödavad loomse toidu, näiteks röövikute ja putukatega. Üks herilasepesa püüab suve jooksul niisama palju putukaid kui linnupaar.