Tartu teadlased tõid turule tõelise jõupulbri

Piimatehnoloog Väino Poikalainen (paremal) ning lihatehnoloog Lembit Lepasalu hindavad ternespiimapulbri pakendeid. Foto: Kristina Traks

Ternespiimakook on ammusest ajast olnud talurahva haruldane maiuspala ja lehma ternespiima tervistavaid omadusi teadsid vana aja inimesed samuti hästi – kui kuskil peres jäi laps haigeks, otsiti küla pealt äsja poeginud lehm, et temalt haigele turgutuseks väärtuslikku piima saada. Kolm Tartu teadlast valmistavad ternespiimapulbrit, millel on väga palju kasutusotstarbeid.

Endised Maaülikooli teadlased, piimatehnoloog Väino Poikalainen ning lihatehnoloog Lembit Lepasalu lõid kaks aastat tagasi ettevõtte Teadus ja Tegu. See tegeleb mitmesuguste teadusmahukate ja innovaatiliste projektidega, kuid kõige helgem täht tundub olevat ternespiimapulbri väljatöötamine ja turule toomine. Maailmas on samalaadse toote tootjaid küll, kuid Eestis mitte. Lähinaabritest asub Soomes üks väike tehas, kus valmistatakse pulbrit maheternespiimast.

Millega on tegu?

Väino Poikalainen selgitab, et ternespiim ehk piim, mille lehm lüpsab vahetult pärast poegimist, on väga erilise koostisega. Selles leidub sadakond antikeha, kasvufaktoreid ning oluliselt rohkem valku ja kuivaineid kui järgmiste lüpside piimas.

«Kui vasikas sünnib, puudub tal immuunsus. Ta saab oma esimese immuunsuse just lehma ternespiimast. Sellepärast on immuunglobuliinide ehk antikehade sisaldus lehma ternespiimas kõige kõrgem,» räägib Poikalainen.

Sama on Poikalaineni ütlust mööda teiste imetajate ternespiimaga. Näiteks inimlapsel on teatav kaasasündinud immuunsus, vasikal aga puudub võimalus ellu jääda, kui ta ternespiima ei saa.

«Kasvufaktorid toetavad kudede kasvu, naha noorenemist, haavade paranemist,» kirjeldab Poikalainen. «Ternespiima valgusisaldus muutub ajas väga kiiresti, juba esimese kümne poegimisjärgse tunniga on see oluliselt kukkunud. Enne antibiootikumide avastamist kasutati ternespiima loodusliku antibiootikumina. Kui laps oli haige, otsiti küla pealt äsja poeginud lehm, et temalt ternespiima saada.»

Kõige väärtuslikum on esimese lüpsi ternespiim. Väärtuslik on ka nn üleminekupiim ehk piim alates kolmandast lüpsist. Seevastu viiendast päevast pärast poegimist lüpsab lehm juba n-ö tavapiima, mida saab piimatööstus töödelda. Nimelt on ternespiim piltlikult öeldes nii kange, et ummistab tööstuse torud. «Just sellepärast tööstused seda ei kasutagi. Nii kui ternespiim kuuma saab, sadenevad immuunglobuliinid välja ja kuna nende kogus on suur, ongi tulemuseks ummistus,» selgitab piimatehnoloog.

Haruldane tooraine

Väino Poikalainen on ternespiimaga seonduvat uurinud kümmekond aastat. Idee hakata ülimalt kasulikku ja perspektiivikat toorainet kasutama oli juba ammu, kuid esimeste sammudeni jõuti umbes aasta tagasi.

Lembit Lepasalu sõnul on Eestis sellise tegevuse jaoks igati soodus pinnas, sest meie laudad on suured. Sellegipoolest on ternespiim väga väärtuslik ja haruldane tooraine. Keskmine Eesti lehm lüpsab 9000 – 10 000 kilogrammi piima aastas, kuid esimese lüpsi ternespiima saab ühelt lehmalt vaid kolm kuni kümme kilo aastas. Pulbri tootmiseks saab seda ainult siis, kui tekib ülejääk – vasikas ei jõua kõike ära juua.

«Anname küllalt suure osa pulbrist lautadele tagasi, sest loomakasvatusettevõtted kuuluvad meie klientide hulka – nad tellivad ternespiimapulbrit juhtudeks, kui ema ei lase vasikat ligi,» räägib Lepasalu. «Sellisel juhul pannakse pulber tavapiima hulka ja joodetakse vasikale sisse ning ta saab ikka hea stardi eluks.»

Ternespiim kogutakse laudas steriilsesse pakki ja külmutatakse kohe. Tehnoloogiliselt on see keeruline toode, sest piimas leiduvad kasulikud toorained hävivad juba +60 kraadi juures. Kuumutada seda toodet ei tohi ja sisuliselt tuleb vesi välja aurustada jäätunud olekus piimast. See toimub Simuna külmkuivatustehases. Seejärel pakendatakse pulber väikepakenditesse ja saadetakse müüki.

Palju kasutuskohti

Lepasalu selgitab, et ternespiimapulbril on palju kasutusvaldkondi. Sellest kasulikust tootest ei teata tema sõnul Eestis veel kuigivõrd, kuid see muutub ajaga. Tõsi, toode pole odav, see on tingitud tooraine vähesusest, keerukast logistikast ja töötlemise energiamahukusest.

Kasutuskohtadest nimetab Lepasalu kõigepealt loomakasvatust – paljud lihaveisekasvatajad on juba läinud seda teed, et hoiavad igaks juhuks ternespiimapulbri varu. «Kui poegimisel tekib probleem, et ema ei lase vasikat ligi, on kiiresti vaja ternespiima. Väga lihtne on pulbrit vasikale tavapiimaga sisse joota,» sõnab ta.

Poikalainen lisab, et ternespiima komponendid on imetajatel üsna sarnased ja see teeb lehma ternespiimast universaalse toote – see sobib väga hästi inimestelegi. «Kõige lihtsam on tarvitada seda toidulisandina. Meie soovitame võtta kaks-kolm grammi ehk üks teelusikatäis päevas. Kuuma joogi sisse ei tohi seda segada, nii et hommikukohvi peale ternespiimapulber ei sobi,» õpetab ta. 

Veel võiks ternespiimapulber sobida toiduainetööstustele osa toiduainete koostisosana. Miks mitte jäätis selle lisamisega funktsionaalseks tooteks muuta või pakkuda ternespiimakooki restoranikülastajatele.

Hea turgutusvahend on ternespiim nii väikelastele, eakatele kui ka sportlastele ja näiteks Austraalias müüakse ternespiimapulbrit kõikides lennujaamades. Kasulik on reisile minnes seda tarbida, sest võõras toit ja võõrad mikroobid kipuvad tekitama kõhuprobleeme. «Tippsportlased tunnevad suurt huvi toote vastu, et immuunsus oleks parem. Toode sisaldab kasvufaktorit ja ega see ole paha – vigastused paranevad selle abil kiiremini,» põhjendab Lepasalu. Ja veel üks idee – on tavaline, et kingituseks võetakse pudel alkoholi, kuid miks mitte kinkida pakk power-pulbrit.

Teadlased on saanud tagasisidet, et pulbrit lisatakse kodus kreemidele, mis nõnda n-ö funktsionaalseks muutuvad ja nahk justkui nooreneb. Seni on veel tulevikumuusika ternespiimapulbri kasutamine farmaatsiatööstuses – professor Mart Ustav on välja käinud idee hüperimmuunsest ternespiimast. Mõte on selles, et kui vaktsineerida lehma tulekul oleva gripi vastu, tekivad piima antikehad selle gripi vastu.

«Seda piima nimetatakse hüperimmuunseks ja seda juues saab ka inimene antikehasid. Mõte ei ole veel katsetamise faasi jõudnud, kuid ideel võiks olla jumet,» ütleb Lepasalu. «Meie idee on teha toorainet teistele. Pulber on pikaajalise säilivusega tooraine, mida on väga hea käidelda, kuna see on kerge ega vaja erilisi säilitustingimusi.»

Suuri jaekaubanduse vallutamise plaane pulbrivalmistajatel esialgu pole. Seni on toode müügil Tartu Taluturul, samuti saab seda tellida otse tootjalt neti kaudu.