Mu perele meeldib suvel terrassil süüa, paraku kolime tavaliselt augustis herilaste tõttu tagasi tuppa. Just arbuusi ei saa õues süüa.
Järele proovitud: nipp, mis herilased tõepoolest eemal hoiab
Viimased kaks nädalat on need putukad taas kohal ja iga päevaga aina rohkem. Esiteks kasutasin nippi herilastele oma toidulaud katta ja riisusin kümnekonna meetri kaugusel terrassist kasvava valge klaari alt poolmädad ubinad pisut eemal hunnikusse. Tõepoolest, herilased leidsid koha üles ja neid on seal palju. Aga jagus ka terrassile.
Siis tegime südame kõvaks ja meisterdasime tütrega plastikpudelist kaks püünist – ühe õue, teise kööki. Püünis töötab ja iga päev langeb putukaid sinna lõksu, aga söögilaua ümber tiirutab neid ikka iga päevaga aina enam.
Natuke internetiavaruses tuhnimist ja avastasin kuuldavasti juba keskajast pärit nipi, kus meisterdatakse herilase pesa moodi pall ja riputatakse see kohta, kus herilasi näha ei taheta. Herilased on territoriaalsed putukad ja kaitsevad oma pesa võõraste herilaste eest. Kui söögijahil herilased näevad võõrast pesa, kiirustavad sealt kohe minema.
Mätsisingi hommikul ajalehest pikliku palli ja mässisin selle teibiga kinni. Herilase pesa moodi halli teipi kodus polnud, kasutasin pruuni. Riputasin pikliku pruuni palli terrassi laua kohale (kolm herilast tiirutas siis plastikpudelist püünise ümber) ja läksime kodust ära. Lõuna ajal koju tulles polnud terrassil herilasi näha, kandsime toidu lauale, ikka ei kedagi. Lõunasöögi lõpuks tõime isegi arbuusi lauale, ikka mitte ühtegi herilast. Jätsime arbuusijäägid lauale ja paar tundi hiljem polnud ikka herilasi näha.
Korra tekkis kahtlus, et äkki ei meeldi herilastele suve palavaim päev ja nad ei lendagi täna ringi, aga õunapuu alune oli triibulisi tiirutajaid täis. Uskumatu, aga see naljakas pallike vist tõesti toimib!
Käisin praegu üle kontrollimas. Üks herilane siiski jalutas arbuusikoorel. Oh, pole seegi vahend imeline, aga mingi aeg ikka aitab. Kel õuepidu tulemas, võiks proovida laua kohale herilasepesasid meisterdada küll.