Uues metsaoksjon.ee keskkonnas asuva kaardirakenduse maaportaal.ee abil saavad kõik maa- ja metsatehingutest huvitatud näha, mis neid huvitavas piirkonnas kinnisvaraga toimub ja muu hulgas ära tunda võimalikke petupakkumisi.
Metsa- ja maatehingud muutuvad lihtsamaks
Portaali metsaoksjon.ee juht Lehar Lindre ei hoia uut kaardirakendust kiites sõnu kokku. See tundub tõepoolest turvaline ja kiire viis teha maatehinguid või lihtsalt nende vastu huvi tunda.
Seni on metsaoksjon.ee osutanud metsaomanikele põhiliselt maakleriteenust, mis tähendab, et metsaoksjon.ee kliendihaldurid on korraldanud vastavalt kliendi soovile alg- või piirhinnaga enampakkumisi.
Kõigepealt on müügist huvitatud isik kalkuleerinud metsaoksjoni lehel kinnistu või raie turuväärtust, seejärel on portaali maaklerid hakanud oksjonit ette valmistama. Kui oksjon on lõppenud edukalt, on nad aidanud tehingu notari juures lõpuni vormistada, misjärel on klient teenustasu maksnud.
Lindre sõnul on metsatehingute turg täna hästi tundlik ja seal tegutsejad on pidanud ennast päris palju harima. Lisaks uuele kaardirakendusele on uue teenusena avatud kuulutuste ja oksjonite lisamise võimalus – nõndanimetatud otse omanikult oksjonid ja kuulutused. Nii saavad alates septembrist kinnistute omanikud ise lisada metsaoksjon.ee keskkonda kinnistu rendi, müügi või kasvava metsa raieõiguse kuulutuse või oksjoni.
Füüsilistele isikutele on teenus tasuta. Uue teenuse eesmärk on eelkõige turu korrastamine välistamaks hämaraid tehinguid ja petupakkumisi. On ju teada, et sageli püüavad kelmid teha telefoni teel pakkumisi, mis ei kannata mingit kriitikat, kuid mille õnge asjatundmatu inimene minna võib.
Vali kuulutus või oksjon
„Ei pea tegema mingeid kulutusi, lihtsalt tule meie portaali, lisa kuulutus või oksjon ja vaata, kuidas minema hakkab,” kutsub Lindre kõiki teenusega tutvuma. Uudse lahendusena on võimalus alustada kinnistu müüki kuulutuse abil ja juhul, kui tekib suur ostuhuvi, saab kuulutuse mõnekümne sekundiga oksjoniks muuta.
Küsimusele, kas samasugust võimalust ei võiks kasutada majade, elamumaade ja korterite müügil, vastab metsaoksjoni pidaja – miks mitte. Ta toob näite: kui inimesel on korterit müües korraga kolm huvilist, kes võistlema hakkavad, siis oleks kuulutuse muutmine oksjoniks väga hea lahendus, aga praegu seda võimalust ei pakuta.
Kui vara, mida müüa tahetakse, pole väga atraktiivne või on millegi poolest nii eriline, et võistupakkumist ei pruugi tekkida, eeldab see pikemat müügiaega. Sel juhul on mõistlik kindlasti kuulutus üles panna.
Omanik saab enda koostatud kirjelduse juurde lisada dokumente, pilte ja muud, määrata oksjoni alguse ja lõpu, alg- ja piirhinna, samuti „osta kohe” võimaluse. Kui uue teenuse kasutajal tekib küsimusi, saab abi metsaoksjon.ee kahelt kliendihaldurit.
„Otse omanikult” kuulutuse ja oksjoni teenusega, mis on tehtud võimalikult lihtsaks, tahetakse panna inimesi senisest enam ise oma vara müümisel ohjad enda kätte võtma. Müügiotsust toetav hinnakalkulaator aitab seejuures kindlaks teha hetke turuväärtust ja seesugune päring on omanikule tasuta. Kõik see aitab vähendada sektoris toimuvaid tõmblusi ja pettusi, et inimesed ei oleks kerge saak telefonipetturitele, kinnitab Lindre.
Maakleriteenus jääb alles
Samas jääb klassikaline maakleriteenus alles. Lindre nimetab seda mugavusteenuseks, mille pealt omanik maksab tehingu õnnestumisel lõpphinnast viis protsenti teenustasu ega pea ise millegi pärast muretsema, sest kõik dokumendid valmistatakse tema eest ette. Maakler lisab objekti kuulutuse ka portaalidesse kv.ee ja City24, ilma et selle eest peaks juurde maksma.
Kui omanik ise oma metsa või maa turuväärtust ei tea, saab piirhinnaga oksjoni korraldada, mille käigus arvestatakse välja nii alghind, mis on tavaliselt atraktiivne, kui ka piirhind, mis võib olla turuhinda ületav, kuid mida müüja sooviks kätte saada. Kui pakkumine jääb alla piirhinna, on omaniku otsustada, kas ta müüb või mitte.
Kõik „otse omanikult” kuulutused ja oksjonid kuvatakse kaardirakenduses maaportaal.ee, kus on olemas kogu info kõigi metsa- ja maakinnistute kohta. Seal saab näha andmeid oma kinnistu kohta ja selle lähinaabritest suurmaaomanike kinnistuid. On võimalik vaadata, kas keegi ümbruskonnast soovib midagi osta, ja vastupidi, kas ehk on midagi huvipakkuvat parasjagu müügis, sest kaardil kuvatakse ka kv.ee ja City24 portaalides avaldatud maade kuulutused.
Lisaks on kaardirakenduses kuvatud PRIA põllumassiivid. Lindre sõnul on maaportaali kaudu saadav info tarvilik kõigile kinnisvaramaakleritele, kes tegutsevad selle nimel, et nende klient saaks oma varale ostja ja hea hinna.
Kõige kasulikumaks peab Lindre just suurmaaomanike maaomandi paiknemise infot, sest üldjuhul maksab piirinaaber konkurentsi tingimustes teistest rohkem. Selgitusi, kuidas uut keskkonda kasutada, saab kasutusvideo kaudu.
Eestis on praegu üle 700 juriidilisest isikust suurmaaomaniku ja nende maaomand on kõnealuses rakenduses näha – seega on pagas üsna korralik. Lüües sisse oma kinnistu numbri, saab näha, kas huvipakkuv kinnistu on selle lähedal või kaugemal ja kes võiks olla potentsiaalne ostja.
Maaportaalil on kuu, aasta ja päeva pilet. Kui kaks esimest on mõeldud professionaalsetele ostjatele-müüjatele, siis päevapilet, mille eest tuleb välja käia vaid viis eurot, sobib hästi ühekordse tehingu tegijale või lihtsalt turuolukorraga tutvujale. Aastapilet maksab 499 ja kuupilet 59 eurot, lisandub käibemaks.
Metsa- ja põllumaa hind tõusuteel
Küsimusele, mida kinnistute hinnad praegu teevad, vastab portaalijuht, et metsa ja põllumaa hind on stabiilselt tõusnud. Suurem hüpe oli siis, kui kuulutati välja tselluloositehase ehitus. Kui varem olid hinnategijad põhiliselt Skandinaavia pensionifondid, siis teretulnud sõnumina on nüüd hakanud ka kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted ja isegi eraisikud oksjonitel osalema.
Meie oma pensionifondid investeerivad siiski veel minimaalselt. Samas on maa väärtus meil umbes kolm korda väiksem kui näiteks Rootsis ja varguserisk on vähenenud. Nii et hinna tõusuks on veel ruumi küll. Seda enam, et puidu hind, kaasa arvatud küttepuude oma, on tõusuteel. Palju sõltub väärtus muidugi sellest, kui hästi on maa ja mets hooldatud. Tähtis, et see poleks käest lastud.
Piirkonnana on endiselt eelistatud Lõuna-Eesti. Saare- ja Hiiumaal on tehinguid küll palju, aga hinnad odavamad. Nii on Lindre sõnul olnud juba aastaid. Ta soovitab kõigil metsaomanikel värskendada oma metsaandmeid ja kui nende metsas on raiet tehtud, tuleks mõelda uue metsakava tellimisele. Kui on müügiplaan, tuleks kaaluda, kas müüa kasvavat metsa või raiet ja kas minna turule kuulutuse või enampakkumise kaudu.
Telefonipakkumisi ei maksa usaldada
Lindre rõhutab, et metsaoksjon.ee kaudu pakkumise teinud isikud on kõik tuvastatavad, pakkumised ausad ja läbipaistvad. Küsimusele, kas metsamüügiturg on varasemaga võrreldes puhtam, vastab Lindre, et kahjuks ei saa seda öelda.
Nii pöördub peaaegu iga päev metsaoksjoni kliendihaldurite poole mõni inimene sooviga täpsustada oma kinnistu hinda, sest talle on eelnevalt telefoni teel midagi pakutud. Täpsema kalkulatsiooni tegemise järel selgub, et pakutud on mitu korda väiksemat hinda.
Näiteks hiljaaegu pakuti ühele inimesele väikese, alla ühe hektari suuruse metsatüki ostuhinnaks 1500 eurot, aga oksjoni kaudu teenis omanik 7300. Summa polnud küll teab mis suur, aga vahe siiski mitmekordne.
Mullu suvel aga rääkis üks omanik, et talle pakuti 25 000 eurot ja kohe notarisse minnes lubati maksta 40 000. Seejuures rõhutati, et hind on kõvasti üle turuhinna ja ostetakse vaid sellepärast, et see metsatükk meeldib. Metsaoksjoni abiga tõusis hind aga 75 100 euro peale.
Lindre hinnangul tasub praegu metsa- ja põllumaasse investeerida just neil, kellel vaba raha seisab, seejuures tuleb silmas pidada, et kaasneb rida kohustusi ja ostetud vara tuleb õigesti majandada, et selle väärtus tõuseks ja tulu kasvaks.