Läänemaa mees leidis aiamaad kaevates üliharuldase muinasehte

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lääneranna vallas Ullastest leitud eelviikingiaegne sõlg.

FOTO: Mauri Kiudsoo

Mullu andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud oma aiamaad kaevates, teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNSile, et «Läänemaal praeguses Lääneranna vallas elav mees leidis sõle oma Ullaste kandis asuvat aiamaad kaevates umbes 5-7 aastat tagasi. Et tegemist võib olla ajaloolise esemega, hakkas mees arvama pärast seda, kui oli lugenud raamatut Eestist välja tulnud viikingiaegsetest hõbedaleidudest. Möödunud aasta alguses andis mees oma leiust arheoloogidele teada.

Kiudsoo sõnul on pronksist valmistatud ja kullatud ümmarguse sõle pealispinnal kujutatud nelja stiliseeritud looma, mis moodustavad haakristi. Ehte serv on kaunistatud palmikmustriga. «Ehe on säilinud ideaalilähedaselt, ainult kinnitusnõel on puudu,» sõnas Kiudsoo.

Kiudsoo sõnul on Ullaste sõle näol tegemist viikingiajal Ojamaa saarel massiliselt kantud karpsõle eelkäijaga, seda tüüpi ehteid nimetatakse kas ümar- või ketassõlgedeks. Ta tõi esile, et seni on Läänemere idakaldalt sarnaseid eelviikingiaegseid ehteid leitud vaid Lätist Grobina kandist. Need sõled on aga dateeritud eelviikingiaja teise poolde, olles seega sadakond aastat nooremad, kui Ullaste sõlg. «Ullaste sõlg on selgelt pärit eelviikingiaja algusperioodist ning tõenäoliselt pärit aastatest 550-600,» sõnas Kiudsoo. «Oma teostuselt ja välisilmelt on Ullaste sõlg üks ilusamaid teadaolevaid eksemplare üldse.»

«Ullastest avastatud eelviikingiaegne sõlg on meie ajaloo seisukohalt kahtlemata ülioluline leid. Tegemist on ühe viimaste aastate olulisima juhuleiuga üldse. Seda nii unikaalsuse astet, ajalist kuuluvust kui ka leiusituatsiooni silmas pidades. Juhatas ju nimetatud sõlg meile kätte kogunisti eelviikingiaegse sadama- või randumiskoha,» ütles Kiudsoo.

Kiudsoo pidas võimalikuks, et ehe sattus rannikulähedasse vette laevu või paate lohistades. Ta märkis, et Tallinna Ülikooli geoökoloogi Reimo Rivise hinnangu kohaselt asus 1400 aasta eest merepiir selles piirkonnas nimelt sõle leidmispaigas.

«See, mis 600. aasta paiku Matsalu lahes siis õigupoolest aset leidis, jääb tõenäoliselt igavesti saladuseks. Tegemist võib olla nii skandinaavlaste rüüste-, kauba- või ka põgenemisretkega,» sõnas Kiudsoo. Ta lisas, et põgenemine võis olla seotud Põhjalat aastatel 536 ja 537 tabanud kliimakatastroofiga, mis tõi kaasa ojamaalaste väljarände.

Kiudsoo toonitas, et sellesse perioodi kuuluvaid muistiseid ja ka üksikuid esemeid on kogu Eestist teada väga vähe.

Tagasi üles