Audit: RMK on pikka aega ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid

Foto: Postimees

Säästva metsamajandamise (FSC) auditis on Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) tehtud kaks olulist parandamisnõuet, mille täitmata jätmisel ähvardab RMKd FSC sertifikaadi kehtivuse peatamine.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) eksperdid esitasid auditi tegijale hulgaliselt tähelepanekuid ja näiteid, mille kohaselt on RMK mitmes piirkonnas pikaajaliselt ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid ning selle käigus loodusväärtusi kahjustanud.

Kahjustav raie

OÜ NEPConi korralise auditi tulemusel tuvastati 7 mittevastavust. Neist kahe suurema aluseks olid EKO ekspertide toodud näited juhtudest, kus RMK on raietega kahjustanud või hävitanud vääriselupaiku (VEP), samuti maha raiunud mitme ohustatud ja kaitsealuse liigi elupaiku. Näiteks on RMK määranud lageraiesse vanu loodusmetsi, hävitanud kanakulli pesitsuspaikasid ning kahjustanud kuivenduse rekonstrueerimisel metsise mängualasid.

Keskkonnaühenduste hinnangul saab RMK teha oma töös kohe ümberkorraldusi, mis välistaks sellised juhtumid. «RMK võiks olla vastutustundlikus metsade majandamises eeskujuks teistele metsaomanikele. Ent audit näitab paraku olulisi puudusi riigimetsas loodusväärtuste hoidmisel,» selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. «Ühe meetmena peab peatama raied kõigis potentsiaalsetes vääriselupaikades, kuni need on ekspertide poolt inventeeritud. Oleme ses osas avatud ka koostööks, et aidata kõiki selliseid metsi välja selgitada,» lisas Tüür.

Poolteist kuud armuaega

EKO tõi FSC auditi tarvis välja järgmiseid riigimetsas esinevaid probleemkohti koos näidetega konkreetsetest rikkumistest: registreerimata vääriselupaikade kui kõrge kaitseväärtusega metsade ulatuslik raiumine ja soovimatus uusi vääriselupaiku registreerida; vääriselupaikade kaitsevajadusega mittearvestamine ja teadaolevate vääriselupaikade hävitamine või kahjustamine; jätkuv ohustatud ja kaitstavate liikide elupaikade kahjustamine jne.

RMK töötab lahenduste suunas

«Loomulikult fikseeritakse ka mittevastavused, kui neid leitakse. Ka 2017. aastal toimunud FSC auditi järel on RMK-l olemas kehtiv FSC metsamajandamise sertifikaat, mille hoidmiseks on vaja lahendada auditi käigus sõnastatud mittevastavused. Mittevastavuste lahendamisega RMK tegeleb, näiteks ühel juhul sai kahetsusväärselt tuletõrje veevõtukoha rajamisel osaliselt kahjustada vääriselupaik. Auditi käigus esile toodud mittevastavused ei ole RMK jaoks mitte probleem, vaid võimalus viia metsade majandamine ja loodusväärtuste kaitse paremale tasemele,» ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Kallase sõnul võtab RMK loodusväärtuste kaitset tõsiselt. «Riigimets on liigirikas, kaitsealuste liikide leiukohti lisandub pidevalt, teeme selleks ise inventuure ja kutsume ka teisi leiukohtadest meile teada andma,» rääkis ta.

Möödunud aastal valiti riigimetsas välja 1600 hektarit potentsiaalseid uusi vääriselupaiku ja keskkonnaministrile tehti ettepanek võtta täiendavalt range kaitse alla ligi 40 000 hektarit laane, salu ja sooviku tüübirühma metsi. Riigimetsast ligi 40 protsenti on kaitse all, range kaitse all on sellest pool.

NEPConi audit analüüsib RMK tegevust säästliku metsamajandajana, kellele on omistatud FSC sertifikaat. Suuremate mittevastavuste parandamiseks on RMK-le määratud tähtajaks 6. märts 2018. RMK FSC 2018. aasta auditi kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Mis on FSC?

Üle maailma levinud säästva metsamajandamise standardi (FSC) eesmärk on tagada, et toode pärineks vastutustundlikult majandatud metsast, pakkudes mitmekülgseid hüvesid nii keskkonnale, majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna. Igal aastal tehtava auditi käigus selgitatakse välja, kas organisatsioon, kellele on omistatud FSC sertifikaat, vastab standardi nõuetele.

FSC kohta Eestis võib lähemalt lugeda siit.