Eestis kasvab maailmakuulus raviseen lakkvaabik

Lakkvaabikut võib hea õnne korral kohata ka Eesti lodu-, madalsoo- ja arumetsas.

FOTO: Urmas Ojango

Väga hinnatud raviseeneks peetavat lakkvaabikut (Ganoderma lucidum) võib hea õnne korral kohata ka Eesti lodu-, madalsoo- ja arumetsas. Sellest valmistatud tooteid võib otsida looduspoest või toidupoest külmutatud aedvilja vokisegudes Hiina seene nime all.

Meil on lakkvaabik harva esinev seen, mis kasvatab oma läikivaid viljakehasid surnud lehtpuude tüvedel. Reishi nime all maailmas laialt tuntud seen võeti kasutusele raviseenena traditsioonilises Hiina meditsiinis üle 2000 aasta tagasi. Teadaolevalt oli läikvaabik üldse esimene seeneliik inimkonna ajaloos, mis tervendava ja noorendava toimega seenena leidis väärika koha algselt ida meditsiinis. Palju hiljem hakati seda hindama ka Ameerikas ja Euroopas.

Kagu-Aasia maades seostub reishi pikaealisuse, seksuaalse aktiivsuse, tarkuse ja õnnega. Üle 2000 aasta tagasi avaldatud Vana-Hiina meditsiinitraktaadis «Püha Raamat imettegevatest ravimtaimedest» oli see seen «ülekaalukalt parimate» ravimite nimekirjas esikohal. Vana-Jaapani traktaadis «Shinnoh Honsohkyo» mainitakse reishi’t kui «taevalikku kingitust», mis on vahend kõigi haiguste vastu ning kingib igavese nooruse ja pika ea.

Looduslikult kohtab lakkvaabikut äärmiselt harva. Tuntakse 62 selle teisendit, levinumad on punased, mustad, valged, purpursed, kollased ja sinised. Klassikalist punast reishi’t on kõige rohkem uuritud ja seda peetakse kõige hinnalisemaks. Looduses kohtab reishi’t sedavõrd harva, et enne viljelemist kunstlikes tingimustes oli seen uskumatult kallis: seda ja selle kasvukohti anti edasi pärandina või olid need osa kaasavarast.

Seene mütseeli on kerge kasvatada ka meie oludes ja mõnest seemnepoest leiab aeg-ajalt seda müügilt. Reishi kultiveerimine sai alguse 1972. aastal, kui ühel jaapani teadlasel Kioto ülikoolist õnnestus lakkvaabik laboritingimustes üles kasvatada. Sellest ajast hakati reishi’t spetsiaalsetes istandustes kasvatama Hiinas, Jaapanis  ja teistes Kagu-Aasia riikides.

Lakkvaabikut kasvatatakse puidul. Parim aeg nii-öelda istutada on aprillist juunini ja augustist septembrini. Soovitatav on kasutada värskelt raiutud tugeva puiduga liike, nagu tamm, jalakas ja vaher, sobivad ka viljapuud, eriti ploom. Seen kasvab hästi ka pajul. Kasvatamiseks ei sobi okaspuud. Mida tihedam puit, seda suurem saak.

Reishi raviomadused

Lakkvaabik noorendab organismi, tõstab intellektuaalseid võimeid, parandab mälu, kuulmist, nägemist ja haistmist, samuti pikendab eluiga. Ravitoime on nii seene viljakehal kui ka mütseelil ja eostel. Preparaadid valmistatakse piirituse või viinaekstraktide põhjal. Reishi rahustab erutunud närvisüsteemi, kuid ei põhjusta unisust.

Ameerika teadlane ja idafütoteraapia asjatundja Terry Willard nimetab lakkvaabikut hinge potentsi ja meedikute imestuse taimeks.

Reishi viljakehas (sellest valmistatakse kõige sagedamini ravimeid) leidub asendatavaid ja asendamatuid aminohappeid, orgaanilisi happeid, polüküllastamata rasvhappeid, polüsahhariide beetaglükaane, triterpenoide, kumariine, saponiine, fütontsiide, vitamiine (peamiselt B3, B5, C ja D), flavonoide, alkaloide, samuti mikro- ja makroelemente (germaanium, kaltsium, kaalium, naatrium, magneesium, raud, mangaan, fosfor, tsink, vask, väävel, seleen, hõbe jms).

Reishi’s on palju haruldast keemilist elementi germaaniumit, mis aktiveerib ainevahetust, tugevdab immuunsust, avaldab vähivastast mõju (pärsib pahaloomuliste uusmoodustiste arengut ja hoiab ära metastaaside tekke), samuti on sellel antibakteriaalne, seene- ja viirusevastane, valuvaigistav ja kiirguse eest kaitsev toime. Sarnaselt hemoglobiiniga (vere erütrotsüütide valk) osaleb reishi’s sisalduv germaanium aktiivselt hapniku liikumises kopsudest organismi ja hoiab seega ära hapnikudefitsiidi tekke koetasandil.

Reishi’t on seostatud pikaealisuse ja vaimse energia suurenemisega, see on toonikum kogu organismile, aga eriti immuunsüsteemile.

Reishi toimeainetel on täheldatud märkimisväärset põletikuvastast mõju, maksa kaitsvat ja allergilist tundlikkust vähendavat toimet.

Reishi toidus

Kodustes tingimustes peenestatakse kuivatatud seened ja keedetakse teed, tehakse piiritusetõmmist, toniseerivaid jooke. Soovi korral saab reishi’st teha ka suppi ja siirupit. Reishi kui loodusliku adaptogeeni regulaarne toiduks tarvitamine on soovitatav eakatele inimestele, immunodefitsiitsete ja asteeniliste seisundite korral, pikaajalise stressi, füüsilise, vaimse ja psühhoemotsionaalse koormuste korral, alkoholi- ja narkosõltuvuse kompleksravi programmi osana.

Viimasel ajal on reishi’t müüa meie suuremate toidupoekettide külmutatud aedvilja vokisegudes Hiina seene nimetuse all.

Toniseeriv tee

Seenetee valmistamiseks murra seened väiksemaks ja uhmerda kohvitaoliseks pulbriks. Võta 3 g (üks kuhjaga tl) seenepulbrit. Aseta pulber emailist keedunõusse (alumiiniumit ära kasuta), vala peale 4–5 tassi vett, aja keema ja keeda tasasel tulel kaane all 2 tundi. Kurna ja säilita termoses. Kibeda tee maitsestamiseks kasuta mett, lisa veidi kuivatatud või värskelt riivitud ingverit, rohelist teed või naturaalset siirupit.

Tagasi üles