Lakkvaabikut kasvatatakse puidul. Parim aeg nii-öelda istutada on aprillist juunini ja augustist septembrini. Soovitatav on kasutada värskelt raiutud tugeva puiduga liike, nagu tamm, jalakas ja vaher, sobivad ka viljapuud, eriti ploom. Seen kasvab hästi ka pajul. Kasvatamiseks ei sobi okaspuud. Mida tihedam puit, seda suurem saak.
Lakkvaabik noorendab organismi, tõstab intellektuaalseid võimeid, parandab mälu, kuulmist, nägemist ja haistmist, samuti pikendab eluiga. Ravitoime on nii seene viljakehal kui ka mütseelil ja eostel. Preparaadid valmistatakse piirituse või viinaekstraktide põhjal. Reishi rahustab erutunud närvisüsteemi, kuid ei põhjusta unisust.
Ameerika teadlane ja idafütoteraapia asjatundja Terry Willard nimetab lakkvaabikut hinge potentsi ja meedikute imestuse taimeks.
Reishi viljakehas (sellest valmistatakse kõige sagedamini ravimeid) leidub asendatavaid ja asendamatuid aminohappeid, orgaanilisi happeid, polüküllastamata rasvhappeid, polüsahhariide beetaglükaane, triterpenoide, kumariine, saponiine, fütontsiide, vitamiine (peamiselt B3, B5, C ja D), flavonoide, alkaloide, samuti mikro- ja makroelemente (germaanium, kaltsium, kaalium, naatrium, magneesium, raud, mangaan, fosfor, tsink, vask, väävel, seleen, hõbe jms).
Reishi’s on palju haruldast keemilist elementi germaaniumit, mis aktiveerib ainevahetust, tugevdab immuunsust, avaldab vähivastast mõju (pärsib pahaloomuliste uusmoodustiste arengut ja hoiab ära metastaaside tekke), samuti on sellel antibakteriaalne, seene- ja viirusevastane, valuvaigistav ja kiirguse eest kaitsev toime. Sarnaselt hemoglobiiniga (vere erütrotsüütide valk) osaleb reishi’s sisalduv germaanium aktiivselt hapniku liikumises kopsudest organismi ja hoiab seega ära hapnikudefitsiidi tekke koetasandil.