Ilmatark: Milline tuleb kevad ja suvi

Foto: Dimitri Kotjuh

Nädal algas rekordpalava ilmaga, sest õhutemperatuur tõusis 18...23, vaid meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. See tekitas kohe suure lootuse suve osas – loodetavasti tähendab selline palav aprilliilm sooja ja ilusat suve. Kuna üleüldse on tohutu huvi pikaajaliste prognooside vastu, siis tutvustan pisut võimalusi prognoosida ilma pikka aega ette.

Juba vanarahval on olnud arvamine, et aasta jooksul peab saama teatud koguse soojust, mis on paljude rahvasünoptika arvamiste taga. Ka blogis „Ilm ja inimesed“ lähtutakse tihti just sellisest põhimõttest, sest blogi kommentaare jälgides on selgunud, et tänapäevalgi peetakse rahva/huviliste hulgas seda soojustasakaalu väga tähtsaks. Olen sellesse mitmel põhjusel skeptiliselt suhtunud, sest aastad pole vennad (nii aastatevaheline kui ka aastasisene muutlikkus on väga suur), lisaks sellele kipub ilmade järjepidevus augusti lõpus katkema, mistõttu ei julge sellist tasakaalu või tasaarveldust kinnitada, ehk vaid stabiilse kliima tingimustes mingil määral.

Aga nüüd täpsemalt pikaajaliste prognooside alustest ja meetoditest. Atmosfääri kui hästi muutliku keskkonna „mälu“ on suurusjärgus kümme päeva ehk see on siis atmosfääris toimuvate protsesside maksimaalne ajaskaala. See ühtlasi annab teoreetilise piiri täpseteks ilmaprognoosideks: üle 10 päeva ei ole mõtet täpseid prognoose anda ehk enam kui 10päevase ilmaprognoosi viga muutub juba nii suureks, et prognoos osutub kasutuks. Tõsi küll, sellised prognoosid on seoses kättesaadava arvutusvõimsuse kasvuga muutunud üha täpsemaks, sest kuni kahenädalaste ilmaprognooside aluseks on atmosfääri dünaamikast lähtuv numbriline arvutus, mistõttu selle täpsus oleneb kättesaadavast arvutusvõimsusest. Kuid sellest ca kahenädalasest piirist pikema ilma(stiku)prognoosi koostamise metoodika on põhimõtteliselt erinev, sest siis tuleb arvesse võtta pikemaajaliste ilmamuutuste põhjused, mis asuvad väljaspool atmosfääri. Pikaajaliste prognooside aluseks on enamasti statistika, kuid üha enam ka üldise tsirkulatsiooni modelleerimine.

Täpsemalt võiks hooajaprognooside puhul rääkida isegi hinnangutest. Võimalusi selliste hinnangute andmiseks on põhiliselt kaks: statistiline meetod ja süsteemi maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine numbrilise modelleerimise alusel ehk tsirkulatsiooni modelleerimine.

Statistiline meetod ehk sisuliselt analoogaastate meetod tähendab enamasti seda, et otsitakse sarnase temperatuurikäiguga aastad välja. Eeldus on, et on olemas teatud iseloomulikud viisid ja mustrid, kuidas temperatuur aasta jooksul muutub. Muutumise alusel saab aastaid jagada teatud klassidesse ja uurida, kas käesolev aasta kuulub mõnesse klassi või mitte. Jällegi on eelduseks, et klasse on lõplik arv või lõplik arv + mõned erandid. Ehk siis, kui olla päris täpne, analoogaastate meetod seisneb selles, et mingist ilmavaatluste aegreast valitakse teatud matemaatilise kriteeriumi (nt vähimruutude meetod) alusel välja aastad, mille temperatuurikäik on kõige sarnasem möödunud 12 kuuga.

Tegelikkus näitab seda, et kuigi eksisteerib teatud seos võrreldava aasta ja analoogaasta(te) temperatuurikäigu vahel, on siiski võimalusi piiramatul hulgal ja temperatuuri käik kattub siin või seal, kuid tavaliselt mitte terve aasta ulatuses. Analoogaastate meetodit võib kasutada küll kombineeritult süsteemi käitumise hindamisega (modelleerimisega), kuid mitte eraldi, sest vaid statistika üksi ei õigusta end ilmaennustamise küsimuses piisavalt. Asi on selles, et sarnasuse kriteeriumi valik on igal juhul subjektiivne ja selle prognoosi (hinnangu) täpsuse määrab ära see, kui hästi leitud analoogiad kajastavad ilma kujundavaid protsesse, kuid need protsessid jäävad enamasti tundmatuks ja see on suur miinus. Jätkan pikaajaliste prognooside tutvustamist järgmises ilmaloos.

Nädal algas erakordselt sooja ilmaga, kuid juba järgmisel päeval sadas kohati lund ja sooja oli päeval vaid paar kraadi. Selles mõttes tüüpiline aprill! Praeguseks on kindlustunud tugev ja üsna püsiv antitsüklon, mistõttu ilm on enamasti selge ja üsna soojade päevadega (sisemaal üle 10 kraadi), ent ööd on jahedad ja öökülma on õhuski. Nädala lõpus läheb pilvisemaks ja võib vihmagi sadada, uus nädal toob päevasel ajal jahedama ilma.