Juba ligi 90% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett Alates sajandivahetusest on Eesti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme uuendatud ja välja ehitatud üle miljardi euro eest, millest suurem osa pärineb Euroopa Liidu toetustest. Veesüsteemide uuendamine ja ehitus on Eestis kallim kui mujal Euroopas. Pinnamoest lähtuvalt on meie riigi territoorium pea kogu ulatuses reostustundlik ja rohkem kui pooles ulatuses on põhjavesi kas nõrgalt või ei ole üldse kaitstud. Seetõttu on reovee puhastamisele kehtestatud nõuded rangemad kui teistes Euroopa Liidu (EL) riikides. Samas on meil veemajanduse investeeringuvajadus inimese kohta suurem kui mujal Euroopa riikides ka suhteliselt hõreda ja ebaühtlase asustuse tõttu.
Inimeste asemel koguvad ilmaandmeid üha sagedamini masinad Eesti 104 ilmavaatlusjaama seas on veel ainult kolm sellist, kus ööpäev läbi on ametis ilmavaatleja. Enamasti asendab inimesi jaamades automaatika. Jaamu, kus on möödasõitjalegi silma hakkavate mõõteriistadega vaatlusväljakud, on kokku 24. Ilmavaatlusjaamade varustust on uuendatud alates 2001. aastast. See jätkub pidevalt ning ka korduvalt – tehnoloogia areneb kiiresti. Uued mõõteriistad võimaldavad vaatlusandmeid saada kiiremini ning need on täpsemad ja paremini töödeldavad.
Tagasi üles
Back