Sisuturundus

Kalapääsud jõgedel taastavad tulemusrikkalt looduslikku kalastikukooslust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

Näide tehiskalapääsust – Sangaste veskijärve kamberkalapääs.

FOTO: Olav Ojala

Jõeelustik. Eesti jõgedel on kümnekonna aastaga rajatud üle 90 kalapääsu. Kalad pääsevad liikuma ja meres elavad lõhelised taas oma jõgedel asuvatele koelmualadele.

«Jõgi ei ole hea tervise juures, kui seal pole looduslikku kalastikukooslust. Paljudes jõgedes ei ole kalaliike, kes seal võiksid olla, kuna paisud takistavad nende liikumist,» ütleb kalastikuekspert Meelis Tambets. Näiteks lõhe, üks Natura kaitse all olevatest liikidest, elab meres, kuid kudemas käib jõgedes – meres ta seda teha ei saa. Eestis on kümmekond jõge, mis lõhele sobivad, aga kui ta paisutuste tõttu oma koelmutele ei pääse, siis teda lihtsalt ei ole.

Lõhega samas seisus on meriforell, kelle koelmud on samuti jõgedes. Lõhelised jõeforell ja harjus meres ei käi, aga nemad vajavad võimalust jõge pidi pikemalt liikuda. Peale lõheliste vajavad rändeteid veel paljud kalaliigid, merest kudema tulijate seast näiteks ka vimb ja jõesilm.

Lõhejõgedel tuleb tagada kalade vaba liikumine

Eesti 1237 loodusliku vooluveekogu hulgas on 125 jõge või jõelõiku, mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana kantud eraldi nimistusse ja võetud kaitse alla. See tähendab muu hulgas, et nendel jõgedel või jõelõikudel tuleb paisuomanikel tagada kalade vaba liikumine.

Kuus aastat tagasi tehtud inventuuri järgi oli nn lõhejõgedel 109 paisu, neist 46 sellist, kust ei pääse üle ükski kala, ja 28 sellist, mis kaladele raskesti ületatavad.

Et küllaltki kuluka kohustuse seadmist tasakaalustada, töötas Keskkonnaministeerium välja nüüd juba kümmekond aastat toiminud rahastamisvõimaluse – paisuomanikud saavad kalade läbipääsu tagamiseks küsida toetust. Vooluveekogude tervendamise meetme toetust rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist ja seda saab taotleda KIKi kaudu. Selle toetuse nõutav omaosalus kaetakse KIKi keskkonnaprogrammist. Seega on kumulatiivselt võimalik toetussummadega katta kõik abikõlblikud kulud.

KIKi keskkonnaprogramm on ka see koht, kust saab küsida toetust pinnaveekogude tervenduse töödeks jõgedel, mis nn lõhejõgede nimistusse ei kuulu.

Enamasti eelistavad paisuomanikud kalapääsulahendust

«Kõige lihtsam, odavam ja ka kõige jätkusuutlikum lahendus paisutuse kaotamiseks on pais likvideerida – tulevikus ei ole muret hooldamise ja vee vooluhulkade reguleerimisega, objekti nii-öelda operaatoriks saab loodus,» räägib keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Olav Ojala.

Siiski ei ole tihtipeale paisu omanikud või paisjärve kasutajad likvideerimisega nõus – ei taheta paisjärvest ilma jääda. Niisugustel puhkudel on võimalik paisutust säilitada, kui samasse rajatakse kas looduslähedane või tehislik kalapääs.

Kalapääsutüübid ja nende tõhusus.

FOTO: Keskkonnaministeerium

«Looduslähedaste kalapääsude eeliseks on, et need toimivad tehislikest tõhusamalt, on sobilikud paljudele erinevatele kalaliikidele ja kujunevad ka ise väärtuslikuks elukeskkonnaks. Tehislikud kalapääsud elukeskkonnaks ei kujune ja on selektiivse toimega ehk läbitavad ainult teatud kalaliikidele,» selgitab Olav Ojala erinevust. Tehiskalapääs valitakse lahenduseks enamasti vaid teatud eritingimustel, näiteks siis, kui ruumi napib.

Olav Ojala nimetab paisu säilitamist ja kalapääsu rajamist kompromissiks loodusega. See tähendab, et jõelõiku ei saa jätta täielikult looduse hooleks – mida tehislikum on kalapääsulahendus, seda rohkem peab inimene sellel edaspidi silma peal hoidma. Kalapääsud tuleb hoida risust puhtad, neil tuleb reguleerida vooluhulki, et kalapääs ei jääks kuivaks jms. Hooldust vajavad ka paisjärved, et need kinni ei kasvaks.

Uuringud näitavad, et lõhejõgede seisund on paranenud

Tänaseks on toetuste abil Eestis rajatud 93 kalapääsu, neist 74 lõheliste jõgedele. 19 juhul likvideeriti olemasolev paisutus, 65 juhul rajati looduslähedane kalapääs ja 9 juhul tehislik kalapääs.

Tähtsamad lõheliste jõed ja läbitavus kaladele

  • Pirita jõgi – kalade ränne tagatud kokku 5 kalapääsuga
  • Pärnu jõgi – käimas on Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekt, mille käigus lisaks Sindi paisule lahendatakse ka teisi rändetõkkeid Pärnu jõel
  • Põltsamaa jõgi – rajatud 6 kalapääsu, jõgi terviklikult kaladele läbipääsetav
  • Piusa jõgi – kokku 11 objekti lahendamisega jõgi terviklikult kaladele läbipääsetav
  • Ahja jõgi – 7 paisu lahendatud, aga 2 ületamatut paisu endiselt tõkestamas
  • Kunda jõgi – 4 ületamatut paisu, 1 pais lahendatud, 1 mittetoimiv lahendus
  • Jägala jõgi – 5 paisu lahendatud, aga 1 pais ületamatu

Allikas: Keskkonnaministeerium

Rändetõkkeid on tegelikult likvideeritud rohkem. Näiteks on teetöödel paigaldatud sobilikumaid truupe või on maaomanikud ise veekogus olnud kivirea laiali lükanud.

Toetuse abil tehtud tööd on toonud kasu mitut moodi. Esiteks on uutel kalapääsudel tehtud põhjalikud uuringud ja kontrollpüügid kinnitanud enamikul juhtudel, et neid kasutavad nii lõhelised kui ka teised kalaliigid – kalapääsud on jõgede looduslikkuse taastamisele tõhusalt kaasa aidanud, kalastik on muutunud märgatavalt mitmekesisemaks ja arvukamaks. Kala- ja loodushuvilistelt on laekunud palju positiivset tagasisidet. Teiseks on paljude erilaadsete kalapääsude rajamisega saadud kogemus sellest, mis on kõige paremad lahendused.

Vooluveekogude paisutuste kõrvaldamine jätkub. Näiteks on käimas Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekt, mille käigus ehitatakse Sindi tehiskärestik ja lahendatakse teisigi Pärnu jõega seotud rändetõkkeid. Nn lõhejõed on tänaseks seisus, kus teatud jõelõikudel on kalade liikumisteed vabad juba üsna pikkadel lõikudel, näiteks Piusa, Põltsamaa või Pirita jõgi. Samas on jõgesid, kus hetkel veel on palju rändetõkkeid alles (nt Kunda jõgi) või kus üksainus pais eraldab kalapääsudega jõelõikusid (nt Tille pais Ahja jõel). Üldse kokku on lõheliste jõelõikudel veel 21 paisu, kust kalad läbi ei pääse.

Näide
Kose aleviku Veskijärve kalapääs

Rajatis paikneb Kose alevikus selles kohas, kus üle Pirita jõe läheb kaks lähestikust silda: veski juures jalakäijate ja sadakond meetrit allavoolu autode sild.

Varem oli jalakäijate silla all kahe meetri kõrgune veskipais, millest ei pääsenud üle ükski kala. 2014. aastal lammutati üks pool paisust ära ja asemele rajati looduslähedane kärestik. Kivivallide vahel olev suurtest maakividest kärestik jääb suuremas osas kahe silla vahele.

Kose kalapääs sündis eraomaniku ja vallavalitsuse koostöös. Pirita jõgi on üks neist Eesti jõgedest, mis kuulub nn lõhejõgede hulka. Sellega seoses sai veskipaisu omanik keskkonnaministeeriumist kirja, et tal on kohustus paisutus likvideerida. Kuna paisust üle minev jalakäijate sild on Kose elanikele hädavajalik, siis tegi vallavalitsus paisuomanikuga lepingu ja vald võttis kogu asjaajamise ja ehituse korraldamise enda peale. Selleks taotleti KIKi kaudu vooluveekogude tervendamise realt EL toetust, mis kattis ehitamise kulud 100%.

Kalateadlaste kontrollpüügid ja uuringud kinnitavad, et nii lõhelised kui ka teised kalad kasutavad Kose kalapääsu.

Vaade Kose alevikku Pirita jõele rajatud kalapääsule.

FOTO: Keskkonnaministeerium

Vooluveekogude tervendamise meede
KIKi kaudu toetatakse:

  • Kalapääsude rekonstrueerimist ja rajamist olemasolevale paisule
  • Kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimist
  • Truupide ja sildade rekonstrueerimist kalade rände soodustamiseks
  • Koprapaisude likvideerimist (kuni 10% abikõlblikest kuludest)
  • Kaldapuistu mosaiiksuse kujundamist
  • Jõkke varisenud voolutõkete eemaldamist

Vooluveekogude tervendamine on meetme «Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine» üks tegevus. Meetme rahastaja on EL Ühtekuuluvusfond. Tänavu kevadel oli meetme kolmas taotlusvoor, mille eelarve oli 1,2 mln eurot. Esitati 6 taotlust kogusummas 2, 05 mln eurot. Meetme kogueelarve 2014–2020 on 3 mln eurot + KIKi keskkonnaprogrammi kaasfinantseerimine 0,53 mln eurot. Lisaks tehakse tõid Pärnu jõestikul, mille eelarve on 15 mln eurot.

    Tagasi üles