Eesti kaitsealadel käib põllu- ja metsamajandusest ning turba tootmisest mõjutatud sooalade taastamine. Siht on luua tingimused soodele omaste liigikoosluste taastekkeks. Kuigi kuivendusest mõjutatud sooalasid on Eestis ohtralt, oleme paljude Euroopa teiste riikidega võrreldes eelisseisundis – meil on tulemuslik soode taastamine veel võimalik.
Eesti on sooderikas riik. Vargamäe Andrese aegadest saadik on siin rajatud kuivenduskraave, et sooalasid rohkem kasutusele võtta, olgu põlluks, metsakasvatuseks või turba kaevandamiseks. Viimasel ajal on aga mitmetes soodes alanud vastupidine tegevus: kraavide kinniajamine ja paisutamine. Selle siht on eelkõige sookoosluste taastamine. Samas parandab sooalade looduslähedase veerežiimi taasteke vete tervist ja mõjutab süsinikuringlust, mis pikemas plaanis aitab kaasa kliimamuutuste aeglustamisele – looduslik soo on süsihappegaasi siduja.
Kuigi kuivendusest mõjutatud sooalasid on Eestis ohtralt, oleme paljude Euroopa teiste riikidega võrreldes eelisseisundis – meil on tulemuslik soode taastamine veel võimalik.
Mida rohkem kogemusi, seda suuremad tööd
Rikutud sooalade taastamist alustati rabades ja rabaservade siirdesoodes, mis taastuvad madalsoodest kergemini. Rabataimed toituvad sademeveest, mistõttu enamasti piisab pinnaveetaseme tõstmisest – selleks suletakse kraave ja tehakse raieid, et vähendada puistu kaudu toimuvat vee aurumist. Liigirikka madalsookoosluse taastamisel on tähtis lubjarikka põhjavee kättesaadavus, mille tagamine on keerulisem.
Mõisteid
Esimesed väikesed looduslikkuse taastamise tööd metsakuivendusega rikutud rabade servaaladel tehti aastatel 2004–2005. Samm-sammult on jõutud suurte töödeni, mida perioodil 2007–2013 rahastas Keskkonnaministeerium KIKi kaudu EL Regionaalarengufondist ja perioodil 2014–2020 rahastab EL Ühtekuuluvusfond.
Iga tööga on saadud juurde kogemusi, vajalikku teavet annavad juurde ka veetaseme seiresüsteemid, mis jälgivad taastatud sooalade arengut.
Esimene suur ettevõtmine oli 2008–2013 Soomaa rahvuspargis, kus RMK taastas Kuresoo raba kaguosas kuivendusega rikutud rabaalal loodusliku veerežiimi 80 hektaril. Suleti kogu kraavistik (kraavidele ehitati 29 puidust ja 28 turbast paisu, hiljem lisati täiendavalt veel 10 turbapaisu). Metsa raadamisel kasutati mitut erinevat võtet.
Endla looduskaitseala Endla raba lääne- ja lõunaosa servaaladel (kokku 183,9 ha; tööd 2011–2014) ehitati rabaserva kraavidele ja soosaari ümbritsevatele kraavidele paisud ning raadati osaliselt metsa, kusjuures raadatud alal aeti kraavid täielikult kinni.
Taastati ka Muraka soostiku (1444 ha) veerežiim.
Peale sooalade taastamise on eraldi tähelepanu all vanade freesturbaväljade taassoostumistingimuste loomine.
Taastamine laieneb tuhandete hektarite kaupa
Praegusi või endisi sooalasid kokku on Eestis üle miljoni hektari, kuid kuivendamiste tõttu on looduslikku sood alles veel vaid kolmandik. Kaitstavatele aladele jääb sooalasid 2013. aasta seisuga 247 530 ha ja suurem osa neist (95%) asub riigimaal.
Nende alade taastamistöid korraldatakse nüüd looduskaitse arengukava alusel koostatud kaitstavate soode tegevuskava järgi. Teadlaste, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK spetsialistide koostöös valiti välja ja pandi tegevuskavasse kirja 89 prioriteetset sooala, kus looduslähedane veerežiim peaks saama taastatud. Kui esimeste suurte töödega kaeti umbes 2300 ha sooalasid, siis nüüdne plaan haarab kokku ligi 20 000 hektarit.
Põhiline tööde elluviija on RMK, kellel on praegu käsil näiteks tööde jätkamine Soomaa rahvuspargis ja Endla looduskaitsealal, aga ka paljudes muudes kohtades. Iga objekti käsitletakse eraldi, mis tähendab näiteks, et on alasid, kus tehakse lageraiet, kuid teisal piirdutakse harvendusraiega, et kujundada soometsale omane hõredam puurinne.
85% ulatuses on tööde rahastaja EL Ühtekuuluvusfond. Lisaks toetavad ettevõtmist, peamiselt LIFE programmist rahastatavate projektidega, vabaühendused, näiteks Eestimaa Looduse Fond, aga ka Tartu ja Tallinna ülikool.
Uusi soid keegi tekitama ei hakka. Vanade taastamisel arvestatakse, et taastamistööde efekt ei pruugi ilmneda kohe. Üldiselt näeb efekti kuni kümne aastaga, mõnikord hiljemgi.
Juba on alasid, kus sootaimed on tagasi
«Kohe vahetult pärast mulla- ja raietöid vaatepilt veel ilus ei ole, aga kui näiteks minna Soomaale kaks-kolm aastat tagasi tehtud objektidele, siis juba näeb, kui hästi alad on taimestunud. Turbasamblad, tarnad ja muud sootaimed on hakanud kasvama, taassoostumise protsess on käima läinud,» rääkis RMK looduskaitse osakonna juhataja Kaupo Kohv.
Soode elustik
Allikas: Kaitstavate soode tegevuskava
Tihti on seoses soode taastamisega tuntud hirmu, et kinniaetud kraavide tõttu võivad lähedal olevad metsad kuivada, aga looduslähedaseks muudetud veerežiim niimoodi äkiliselt ei mõju nagu näiteks ojade kopratammid. «Mina ei ole näinud ühtegi kuivanud metsaosa – männikud kohanevad veerežiimiga,» nentis Kaupo Kohv. Pikemaaegset tulemust Eestis veel ei näe, kuid on võimalik vaadata Soomes, kus soid hakati taastama varem. «Oleme seal käinud vaatamas 10–15 aastat tagasi sama metoodika alusel taastatud sooalasid. Vaid need, kes ise seal töötasid, oskavad veel märgata kohti, kus enne kraavid olid,» rääkis Kaupo Kohv, kes veel eraldi rõhutas vanade freesturbaväljade taassoostamise kasu – lihtsalt seisma jäädes on need alad väga suure tuleohtlikkusega.
«Soode taastamine on väga oluline mitte ainult väärtusliku sooelustiku seisundi parandamiseks, vaid see mõjub positiivselt ka sood ümbritsevale pinna- ja põhjaveele ning lisaks leevendab see kliimamuutusi,» ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller.
«Rabasid on vaja säilitada ning selleks antavaid toetusi tuleb kasutada väga mõistlikult. Tähtis on teha seda koostöös kohaliku kogukonnaga,» lisas keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Eerika Purgel.
Sooelupaikade taastamine