ETTEVÕTETE RESSURSITÕHUSUS. Aastail 2014–2020 on Eesti ettevõtetel võimalus kasutada Euroopa Liidu toetust ettevõtte ressursikasutuse analüüsimiseks ja sellesse investeeringute tegemiseks.
Sisuturundus
Ettevõtted on avastamas tõhusama ressursikasutuse kasutegurit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene ressursitõhususe meetmest toetusi saanud ettevõte, mis on oma projekti tänaseks ka lõpetanud, on AS Tootsi Turvas. Tulemuseks on võimas haamerveski ehk biomassipurusti, mis sõidab mööda ettevõtte tootmisobjekte ja purustab hakkeks rabakändusid, mis seni on olnud turbatootmise tülikas kõrvalsaadus ja tuleoht.
Aeglaselt kõdunevad rabakännud, millest seni suudeti tarbijat otsides realiseerida vaid 15%, on võimalik nüüd täies mahus hakkida ja hakkena soojusettevõtetele maha müüa. Lisaefekti annab see, et jääb ära kändude transport. Ettevõte arvestab, et kümne aasta jooksul on võimalik toota seni kasutuseta kändudest ligi 200 000 m³ haket ja säästa 80 000 liitrit diiselkütust.
Peale selle võimaldab haamerveski purustada turbast välja sõelutud villpeamassi (villpea kõdunemata «nutid»), mis seni rabasse tagasi viidi. Nüüd segatakse purustatud mass tükkturba hulka. Ka võimaldab uus masin purustada talvel suurtes aunades kokkukülmunud turvast.
«Toetuse kasu on muidugi eelkõige võimalus kallis masin hankida, aga peale selle on väga oluline ka investeeringutoetusele eelnenud audit – saime oma ettevõtte kohta palju uut ja lausa üllatavat teada. Nii palju loeb kõrvaltvaataja pilk!» rääkis ettevõtte turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht Udo Talur. Üheks näiteks tõigi ta kändude transpordile seni tehtud kulutused. Igapäevatöös pole põhjust olnud neid kokku arvestada ja polnud ettekujutust, kui suur kulu on.
«Lisaks veel mitu pisemat nüanssi. Kui auditi tellisime, siis rohkem sellepärast, et see oli investeeringutoetuse saamiseks nõutud. Nüüd soovitan kõigile see analüüs tellida. Ka siis, kui konkreetset investeeringut teha plaanis ei ole,» lisas Udo Talur.
Esimesed toetusesaajad on ressursimahukaimatest sektoritest
Keskkonnaministeerium on ressursitõhususe meedet rakendanud sammsammult. Kõigepealt avati võimalus saada toetust ressursitõhususe analüüsiks ehk ressursiauditiks. Seejärel avati 2017. aasta alguses investeeringutoetuse esimene taotlusvoor, kus said toetust küsida mäe- ja töötleva tööstuse viie prioriteetse sektori ettevõtted. Esimene voor suleti tänavu märtsis. Nüüd augustis avatud teine taotlusvoor annab toetuse küsimise võimaluse kõigile mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele. (Auditi tegemiseks saab toetust küsida pidevalt.)
Esimese vooru prioriteetsetest sektoritest kasutasid kõige aktiivsemalt võimalust puidutööstusettevõtted. Näiteks sai Tartumaa palkmajatootja Palmako AS toetust, et võtta oma liimpuittoodete tehases kasutusele uudse arvutitarkvara abil juhitav tootmisliin. 9,5 mln eurose projektile saadi toetust 2 mln eurot. Projekt toob puiduressursi kokkuhoiu ligi 7,5% toodanguühiku kohta. Kümne aastagahoitakse kokku 36 560 m³ puitu, 30 t liimi, 877 MWh soojust ja 532 m³ vett.
Mäetööstusettevõte Kiviluks vähendab uue mobiilse, pesuliini sisaldava tootmisüksuse abil ressursikasutust kuni 38% ja tootmisprotsessi õhuheitmeid kuni 52%. Paekivitoodete Tehas hoiab uue mobiilse kaugjälgitava tootmisliini abil kütusekuludelt kokku pea 50%. Nende ja teiste näidetega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.
«Ettevõtete huvi toetuse suhtes on päris suur, kuid siin on erinevusi,» kommenteeris Nordic Energy Solutions OÜ juhatuse liige Indrek Raide, kes on auditeerinud mitme toetusesaaja tootmist. «Väike- ja keskmiste ettevõtete motivatsioon toetust taotleda on üldiselt suurem. Nendel lisandub toetuse saamise huvile tihti ka huvi teada saada, kuidas nende tootmine energia- ja toormetõhususe mõttes toimib ehk kogu see info, mille nad auditiga saavad. Suurtel ettevõtetel on sageli ametis spetsialistid, kes tootmise selle poolega iga päev tegelevad, nii et suurte põhihuvi on eelkõige saada rahalist tuge.»
Indrek Raide lisas, et üldisemalt on hakanud silma, kuidas osa ettevõtteist tõlgendab ressursitõhusust energia kokkuhoiuna. «Mõeldakse, et kõik piirdubki valgustite vahetuse ja muu sellisega. Toetuse puhul on peamine siiski toormesääst, näiteks sae- või mööblitööstuses see, kuidas samast puidukogusest rohkem toota või kuidas jäätmeid rohkem kasutusele võtta.»
Toetusemeede on Indrek Raide sõnul elavdanud asjaosaliste, aga ka nende ettevõtjate huvi, kes ise toetust ei taotle, kuid on osalenud meetme infopäevadel, mida korraldatakse valdkondade kaupa. «Toetust ei taotle, kuid tekib huvi ka oma ettevõttes tootmine ressursitõhususe mõttes üle vaadata. See huvi on suurenemas ka üldisemalt. Meie oma ettevõttes märkame, et energiatõhususe kõrvale on selgelt tulnud toorme tõhusam kasutus.»
Ettevõtjate huvi on suurem kui osati arvata
«Alguses võttis aega meetme rakendamine ja kui me veel polnud jõudnud infot piisavalt levitada, oli märgata, et ettevõtjad ei saanud päris hästi aru selle meetme kasutegurist,» rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus. «Viimase pooleteise aastaga on toimunud väga positiivne areng. Tänu info levitamisele, mida teeme meie, me koostööpartnerid ja nüüd ka ettevõtjad ise, on ettevõtted investeerinud tootmise tõhustamisse kokku juba üle 60 miljoni euro. Huvi on suurem kui oskasime prognoosida.»
Meetmerahaga on lisaks välja koolitatud ressursitõhususe audiitorid, keda varem Eestis ei olnud. Nüüd, teises investeeringute toetuse taotlemise voorus, mis avatud kõigile mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele, saavad eelkõige paljud väikeettevõtjad võimaluse ka oma tootmist tõhustada.
«Meil on keskkonna vallas juba olemas mitmed keskkonnasõbralikud start-up lahendused, kuid selle meetmega on seesama ringmajandusele ülemineku idee jõudnud ka traditsioonilisse tootmisesse,» nentis Ado Lõhmus, kes tõi välja eripära, et kui üldiselt on keskkonnahoid tähendanud tootmisele piirangute seadmist, siis nüüdne uus meede näitab, et siht saab olla ka toodangumahu kasv, mis saavutatav ressursi tõhusama kasutamisega.
Üleminekuaeg majanduses
Seni on majandus toetunud lineaarsele väärtusmudelile, mis tähendab toodete tootmist Maa ressurssidest, nende tarbimist ja jäätmete ladestamist. Kuna maavarad vähenevad ja inimeste hulk Maal kasvab kiiresti, on päevakorral uuele majandusmudelile üleminek. Selleks on ringmajandus.
Ringmajanduse peasiht on siduda majanduskasv lahti esmase tooraine kasutamisest. See tähendab ressursside tõhusamat kasutamist, materjalide ja toodete kordus- ja taaskasutamist.
Üleminek ringmajandusele on protsess, mille eelduseks on muutus iga inimese ja ka kollektiivses teadvuses. Ringmajanduse programmi ja võimalustega rahvusvahelisel tasandil saab tutvuda Ellen MacArthur Foundation kodulehel
Ressursitõhususe meede
- Toetuse kogumaht on ligi 110 mln €.
- Taotlemine käib Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja rahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond.
- Toetatakse: auditite tegemist ja investeerimist.
- Auditi olemasolu on investeeringutoetuse taotlemisel tingimus ja see tuleb tellida koolitatud spetsialistilt. Auditi toetuse taotlusi võetakse vastu pidevalt.
- Teine investeeringutoetuse taotlusvoor on avatud augustist 2018. Vooru toetuse kogumaht on 35 mln € ja taotlejate ringi on laiendatud kogu töötlevale tööstusele (lisaks senisele EMTAK B ka kõik EMTAK C ettevõtted).
- Lisaks on taotlusvoor väikeprojektidele, mille kaudu on võimalik taotleda toetust kuni 200 000 €. Vooru kogumaht on 10 mln €.Lähem info