Eesti kaitstavatel aladel taastatakse järjest liigirikkaid heina- ja karjamaid, mida säilitatakse niitmisega või loomade karjatamisega.
Sisuturundus
Taastatud pärandkooslused pakuvad elupaiku paljudele liikidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärand- ehk poollooduslikud kooslused on loodusliku elustikuga niidud ja karjamaad, mis on välja kujunenud tänu pikaajalisele inimtegevusele. Kooslusi iseloomustab rohttaimede suur mitmekesisus, tänu millele on ka teisi elustikurühmasid palju. Näiteks on Eesti poollooduslikud kooslused kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile.
Kunagi kasutati neid alasid tihedalt – neid niideti heina saamiseks või karjatati neil loomi. Nüüd on inimeste elukombed muutunud. Kui poollooduslikel aladel enam ei tegutseta, kasvab peale võsa, kadastik või pilliroog ja suur liigirikkus hakkab vähenema.
60 000 hektarit säilitamist vajavaid alasid
Hinnanguliselt on Eesti kaitstavatel aladel 60 000 hektarit säilitamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Suur osa sellest alast oli sajandivahetuseks jõudnud juba kinni kasvada, mis tähendas, et tuli keskenduda niitude või puiskarjamaa elustikule vajalike tingimuste taastamisele. Et inimestel oleks huvi tegelda nii taastamisega kui ka hilisema hooldamisega, on võimalik saada riigipoolset abi.
Hooldustööde korraldamisel arvestatakse, et pärandkooslusi ei saa hooldada nagu tänapäeva põllumajanduslikke kultuurrohumaid. Peasiht on elupaikade soodne seisund ja see tähendab, et: niitmist alustatakse hiljem kui kultuurrohumaadel; keelatud on väetiste ja pestitsiidide kasutamine; iseloomuliku liigikoosseisu säilitamiseks ei ole neile aladele lubatud kultuurliike külvata ega anda neil aladel karjatatavatele loomadele lisasööta.
Poollooduslike koosluste hooldamise toetust makstakse maaelu arengukava alusel ja PRIA kaudu. Praegu tuleb juttu aga nende koosluste taastamise ja taastamiseks-hoolduseks vajalike investeeringute toetustest, mida makstakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu.
Suured investeeringud saavad teoks Euroopa Liidu toetusega
Suurem osa meie kaitstavatel aladel paiknevatest pärandkooslustest on arvatud Euroopa Liidu (EL) Natura 2000 võrgustiku elupaikade hulka. Nende taastamist ja hooldamise investeeringuvajadust (nt taristu, niidukite või kariloomade ostmine) toetab KIKi kaudu EL Ühtekuuluvusfond.
Eelmisel rahastamisperioodil 2007–2013 soetati EL toetusega 1200 karilooma ja 2 spetsiifilist niitmisvahendit. Matsalu ja Soomaa rahvuspargis ning Alam-Pedja looduskaitsealal rekonstrueeriti pärandkooslusele ligipääsuks teid, truupe ja sildasid.
Eelmise rahastamisperioodi lõpul tulemusi analüüsides leiti, et rannaniitude ja lamminiitude seisund on tänu toetatud taastamis- ja hooldamistöödele paranemas. Kehvemaks hinnati puisniitude ja loopealsete olukorda ning otsustati, et uuel rahastamisperioodil tuleb need võtta eritähelepanu alla.
2017. aasta seisuga oli terve Eesti peale kokku hooldamisel 30 000 ha ja taastamisel 5500 ha poollooduslike kooslusi. Looduskaitse arengukavaga on seatud siht, et aastaks 2020 peab taastatud ja hooldatud poollooduslike koosluste kogupindala suurenema 45 000 hektarini.
Pärandkoosluste hooldus annab maal inimestele tegevust
Omandi poolest jäävad kaitstavate alade pärandkooslused nii riigi- kui ka eramaale. Nende alade hooldajad on kõik erasektorist (füüsilisest isikust ettevõtjad, osaühingud, aktsiaseltsid, eraisikud ja mittetulundusühingud). Riigimaal paiknevaid pärandkooslusi hooldatakse rendilepingute alusel – RMK-l on selleks lepinguid juba rohkem kui 23 000 ha. Pärandkoosluste hooldus on muutunud mõnes Eesti piirkonnas, näiteks Saaremaal, täiendavaks sissetulekuallikaks. Kooslusi taastavad nii erasektor kui ka riik. «Poollooduslike koosluste taastamisel tuleb asjaosalistel lähtuda keskkonnaameti kodulehel toodud taastamise lühijuhistest ja vastava koosluse hoolduskavast,» selgitas keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Eerika Purgel. «Silmas tuleb pidada ka seda, et pärast ala taastamist peab seda hooldama, sest vastasel korral poleks taastamisest mingit kasu – ala hakkaks uuesti võsastuma.»
«EL toetustest on meie väärtuslike poollooduslike koosluste säilitamisel ja nendest sõltuvate liikide seisundi parandamisel märkimisväärne kasu. Kuna toetuste andmisega tegelevad erinevad asutused, keskendume muu hulgas ka sellele, et koostöö oleks veelgi parem ja kogu asjaajamine lihtsam,» lisas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller.
Näide: Toetus aitab kiiremini edasi liikuda
Üks neist, kes on sel eelarveperioodil poollooduslike koosluste investeeringutoetust saanud, on Hiiumaal Vaemla külas tegutsev Rannaniidu MTÜ. Mittetulundusühingu taga on Roastote pere, kus põllumajandusega on tegeldud samal kohal põlvkondade kaupa. Praegu on karjas lihaveiseid 300 ringis ja just nemad aitavad poollooduslikke kooslusi säilitada Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Vaemla ja Jõe rannaniitudel ning soolakul.
MTÜ küsis toetust rannaniitude taastamiseks ja loomade varjualuse ehitamiseks. «Just varjualune on, mis on ikka väga viis asi,» ütles ettevõtmise juht Mait Roasto. «See on vajalik loomadele ja meile ka, et loomi üldse kätte saaks.»
Niitude taastamise eesmärgil soetas Rannaniidu MTÜ rooniiduki ja käru. Roostiku lõikamine on väga suur töö, mille edukus sõltub ilmastikust – kõik tuleb kätte saada ka siis, kui pole põuda nagu tänavu, vaid rannaala on vee all. «Üldiselt ütlen, et kogu maa kokku, mida kasutame, on üle 300 hektari, aga selle aasta kuivaga on pind palju suurem,» naeris Mait Roasto.
Võimalust kasutada toetusi hindas Mait Roasto väga positiivselt. «Eks muidugi on bürokraatiaga tegemist omajagu, aga kui peaksin neid soetusi tegema oma lihamüügi rahast, läheks veel võib-olla 20 aastat, enne kui see võimalik oleks. Usun, et mõnel nooremal mehel võib selle ajaga motivatsioon tegutseda üldse ära kaduda.»
Kõik vajalik veel olemas pole – vaja oleks veel uut niidukit. «Maad on nüüdseks nii heas korras, et saaks korraliku niidukiga niita. Selle nimel on palju tegutsemist olnud. Asi on sealmaal, et, usun, ka elukauge inimene näeb ära, et siin maastikul on midagi tõepoolest muutunud.»
Pärandkoosluste taastamine ja investeeringud
- Rahastaja on EL Ühtekuuluvusfond. 2014–2020 on eelarve 15 miljonit eurot ja toetust vahendab KIK.
- Toetatakse poollooduslike koosluste taastamist, hooldamiseks vajaliku taristu rekonstrueerimist ja rajamist ning alade hoolduseks vajalike töövahendite ja kariloomade soetamist.
- Seni on rahastatud 65 avatud taotlusvooru projekti. Lisanduvad riigiprojektid. Nii näiteks on RMK rajanud juurdepääsuteid Mullutu-Loode looduskaitsealal ning tee-ehitus jätkub Alam-Pedja looduskaitsealal.
- Peale EL toetuse rahastatakse pärandkoosluste taastamist ka KIKi keskkonnaprogrammi kaudu Eesti riigi rahast. Seda toetust nimetatakse loodushoiutoetuseks ja taotlemine käib keskkonnaameti kaudu.
Ühine siht
Poollooduslike koosluste säilitamisega on Eestis sisuliselt seotud mitu asutust: eelkõige Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet ning RMK, PRIA ja KIK.
Ühise eesmärgi saavutamisel on tähtsustatud kõigi osapoolte koostööd, et poollooduslikud kooslused oleks kasutusele võetud ja järjepidevalt hooldatud.
Mis kasu on?
- Taastatud maastikud (kinnikasvanud vaated on jälle kaunid).
- Suurenenud liigirikkus (uued soodsad elupaigad).
- Elavam väike-ettevõtlus.