Et looduses käijad loodust liialt ei koormaks, on Eestis rajatud hulgaliselt matkaradasid, vaatetorne jms, mida tuleb hooldada ja uuendada. Järjepidevalt korrastatakse kaitsealuseid parke.
Sisuturundus
Looduslikud elupaigad on kaitstud ja külastajatele avatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimene, kes jalutab mõnel Eesti matkaraja laudteel, mõtleb, et see on ehitatud tema mugavamaks liikumiseks, siis ainult nii see pole. Laudteede ja muude selliste objektide peamine siht on, et inimesed looduses liikudes ei tekitaks taime- ja loomaliikide elupaikadele ülemäärast koormust. Seejärel tulevad inimeste vajadused: parem liikumisvõimalus, infostendid paikkonna looduse tundmaõppimiseks, puhkekohad, lõkke- ja parkimisplatsid jne.
Mõnes mõttes on külastuskorralduse taristul kanda kaks vastupidist rolli: ära hoida, et inimesed loodust ei kahjustaks, samas soodustada inimeste tulekut loodusesse, kus viibimine on neile tervistav.
Eesti kaitsealadel paikneva külastustaristu uuendamiseks saab kasutada Euroopa Liidu (EL) toetusi, mida jaotatakse riigiasutustele (peamiselt RMK) ja mida on saanud KIKi kaudu taotleda ka mittetulundusühingud ja kohalikud omavalitsused.
Igaüheõiguse kaudu saab kasu iga looduses liikuja
Põhiosa kaitsealade külastuskorralduslikust taristust hooldab alates 2009. aastast RMK, mis on eestlaste looduses liikumise igaüheõiguse võimaluste tagaja. Üldse kokku on RMK hoole all üle riigi 640 külastuskorraldusliku taristu objekti, millest kaitstavatel aladel paikneb 380. Kui arvestada iga laudteed, lõkkeplatsi jms eraldi, on RMK hooldada 6300 rajatist.
Eestimaalased ja väliskülalised külastavad RMK objekte üle kahe miljoni korra aastas – näiteks 2017. aastal oli külastusi 2,4 miljonit. Iga aastaga on külastuste arv kasvanud 3–5%.
Päris uusi objekte RMK enam ei raja, olemasolev taristu on hinnatud optimaalseks. Rajatiste olemasolu tõhususe näiteks tõi RMK külastuskorralduseosakonna juhataja Marge Rammo just soodesse-rabadesse rajatud laudteed, mis on Eestis looduses liikujate seas eriti populaarsed. Laudteed hõlbustavad ja suunavad liikumist, võimaldavad tutvuda soode-rabade elustikuga ning samas kaitsevad liike ja elupaiku liigse tallamise eest.
Külastustaristu korrastamise tööde maht on suur, kuid päris valmis ei saada nendega kunagi. «Kord rajatud ja rekonstrueeritud matkarajad tuleb pikema aja jooksul säilitada ja tagada nende heakord. See aitab kaasa looduse hoidmisele ja võimaldab külastajatel kaitsealadel liikuda,» ütles keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Eerika Purgel.
RMKs on märgatud, kuidas külastajad on uuendatud objekte kiiresti üles leidnud. Traditsiooniliselt on külastatavaim paik Taevaskodade matkarada Põlvamaal, kuid näiteks 2016. aastal kasvas külastatavus kohe Jõgevamaa Männikjärve raba õpperajal, kui see pärast rekonstrueerimist avati. Hiiumaal on menukas uuendatud Orjaku matkarada.
2017. aastal leiti kiiresti üles näiteks rekonstrueeritud Meenikunno matkarada Põlvamaal ja Mukri loodusrada Raplamaal, hüppelise külastatavuse kasvu tegi Hüpassaare õpperada Viljandimaal.
Park kui värav loodusesse
- Eestis on üle 1200 pargi, millest looduskaitse all on umbes 400. Alates 2010. aastast on saadud kaitsealuste parkide rekonstrueerimistöödeks kasutada EL toetusi.
- Parke on nimetatud väravaks inimese ja looduse vahel ning väärtuslikeks maastikeosadeks, mis Eestile omased. Enamasti on rõhutatud nende kultuuriloolist tähtsust, kuid tänu maastikulisele mitmekesisusele (avatud ja suletud alad, suured vanad puud, veekogud jms) on need ka elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele.
- RMK pargiobjektid on näiteks Alatskivi ja Luunja pargi alleed ning Oru park. Ajalooliselt tähtsas Oru pargis on põhitööd – sanitaarraie ja alleede lõikus – tehtud, kuid jätkub 2017. aastal alustatud niidu taastamine. Pühajõe vasaku kalda niiduala taastamine tähendab võsaraiet, rohustu ja mätaste purustamist. Ühtlasi taastatakse vaated, mis lähtuvad pargi paviljonist.
Hea võimalus anda looduse kaitsmiseks ka oma panus
Üks mittetulundusühingu ettevõtmisel uuendatud külastuskorralduslikke objekte on Pärnumaal paikneva Kaisma Suurjärve matkarada. «Minu arvates on väga tänuväärt ja õige, et lisaks RMKle, kes enamasti Eestis seda taristut ehitab ja hooldab, antakse võimalus seda teha ka kodanikuühendustele. Muidu tekib arusaam, et keegi teine kusagil mujal peab selle ära tegema,» ütles Andres Metsoja, kes korraldas MTÜ Järvemaastiku projektijuhina matkaraja rekonstrueerimistöid.
Kaisma Suurjärv on 140 ha suurune ja paikneb Natura alal. Varem 6 km pikkune matkarada ümber järve uuendati EL toetusega 1,5 km ulatuses, kuna ala valitseja Keskkonnaamet ei pidanud kogu raja taastamist looduskoosluste käekäiku arvestades kohaseks. See-eest on tegu matkarajaga, mille ehitusel on kasutatud Eestis uuenduslikku tehnoloogiat.
«Ehitaja AS Vändra Tare, kelle hankega leidsime, oli kaasamõtlev, leidis, et kui ehitada, siis nii, et rajatis kaua kestaks,» jutustas Andres Metsoja. Laudteed ei rajatud puitvaiadele, vaid plastikalusele – see 400 mm läbimõõduga toru jupitati, lõigati pooleks ja varustati «jalgadega», et vältida laialivajumist. Niisugusele alusele paigaldati talad ja laudtee ristlaudis. Puitmaterjaliks sai lehis, ilmale kõige vastupidavam Eestis leiduv puit.
Projekti ettevalmistusteks kulus Andres Metsoja sõnul kuus kuud tihedat vabatahtlikku tööd. Toetuseta poleks raja taastamine kõne alla tulnud, kuna see on nii kallis – kogu hind 59 105 eurot. Peale materjali ja otsese töö muutis Kaismal ettevõtmise kallimaks see, et ehitusperiood jäi sademeterohkele ajale. Materjal veeti ehituspaika spetsiaalse parvega.
Kaisma Suurjärve matkarajale nagu ka RMK objektidele on paigaldatud külastajate loendurid. Viimati registreeris seade 800 külastust kuus.
Tööd jätkuvad ka pärast 2020. aastat
MTÜle on toetus võimalus töö üldse ette võtta. RMK kasutab külastuskorralduse taristu hooldamiseks ja uuendamiseks suurel määral ka oma raha. «See, et saame lisaks kasutada EL toetust, võimaldab meil töid kiiremini ellu viia,» rääkis Marge Rammo.
«EL toetusest on suur kasu meie looduse kaitsmisel ning kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi parandamisel,» märkis keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller, viidates peaeesmärgile.
2013. aasta aruande järgi oli Eestis soodsas seisundis olevaks hinnatud umbes pooled EL ohustatud liigid ja elupaigad, kuid loodus- ja linnudirektiivi eesmärgi järgi peaks olema need kõik soodsas seisundis. «Selle rahastamisperioodiga me seda veel ei saavuta, nii et vaja on jätkata selle tegevusega ka järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil 2021–2027. Ettevalmistused juba käivad,» ütles Kadri Möller.
Matkaradade ja parkide ehitamise ning uuendamise finantseerimine
- Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013 eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist külastustaristule 2 miljonit eurot ja parkidele 3,2 miljonit eurot.
- Eelarveperioodil 2014-2020 on Ühtekuuluvusfondist külastustaristule eraldatud 3,9 miljonit eurot ja parkidele rekonstrueerimiseks 3,3 miljonit eurot.
- Kohalikud omavalitsused on olnud aktiivsed parkide rekonstrueerimisel.
- Enamus 2014–2020 avatud vooru projektidest on edukalt ellu viidud, tööd käivad veel RMKs.
Allikas: keskkonnaministeerium
