Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

TOP20 Põllule jäetud kõrvitsad ja häda ilmaga – need on Maa Elu loetuimad veebilood 2023. aastal

Copy
Ootamatu kasvuspurt augustis tõi sügisel suure kõrvitsasaagi.
Ootamatu kasvuspurt augustis tõi sügisel suure kõrvitsasaagi. Foto: Erakogu

Toome teieni 20 lugu, mis 2023. aastal Maa Elu lugejaile enim korda läksid. 

1. Vihm toob pühapäeval osadele Eesti elanikele leevendust, teised peavad leppima leitsakuga

Pikalt kestnud põud pani Eesti elanikud juunikuus iga hingetõmbega vihmasadu ootama. Kuigi siin-seal tegi juba enne jaanipäeva pisut maad märjaks, siis suuremad vihmasajud tulid peale jaanipäeva, siis kui Eesti rahvas lauluväljakule laulupeole kogunes.

2. LIIGA HEA SAAK | Mitu hektarit kõrvitsaid tuleb jätta põllule mullarammuks

Ootamatu kasvuspurt augustis tõi sügisel suure kõrvitsasaagi. Ent põllumehel oli ennustatav saak juba müüdud ja ülejääk oli kasulikum põllurammuks jätta kui ära korjata. Paljudele lugejatele jäi arusaamatuks, miks kõrvitsapõllult saaki siis näiteks loomaaia loomadele toiduks ei korjata, hoomamata seda kulu, mis see talunikule kaasa tooks. Samuti oli öökülm juba teinud oma töö.

Pärast seda, kui öökülm põllust üle käis, pole Tarmo Pärna sõnul neil enam ilmselt toiduvalmistamiseks vajalikku kvaliteeti.
Pärast seda, kui öökülm põllust üle käis, pole Tarmo Pärna sõnul neil enam ilmselt toiduvalmistamiseks vajalikku kvaliteeti. Foto: Erakogu

3. Kurikuulsa Ülenurme karjamaa äärest leitakse surnud vasikaid

Suve esimeses pooles muiati Tartu külje all Ülenurme kandi elanike mure üle, et nende ööund segasid lehmade hääled. Juulikuu esimeste päevade sündmused näitasid aga, et elanike murel on tõsi taga ja karjamaal elanud veised ei tundnud end seal hästi. Tõestuseks leidsid kohalikud inimesed karjamaa aia äärest vähemalt kaks surnud vasikat.

4. Üks ruum on paari aastakümnega Eesti kodudest kadunud

Kunagi majapidamises väga olulisel kohal olnud korralik kelder kipub unustusse vajuma ja selle olemasolu võib kinnisvaratehingut kaaludes vahel lausa miinuspoolele sattuda.

Enamikel kodudest ei ole aedades enam viljapuid, marjapõõsaid või peenramaad. Nii puudub vajadus ka hoiuruumi järele.
Enamikel kodudest ei ole aedades enam viljapuid, marjapõõsaid või peenramaad. Nii puudub vajadus ka hoiuruumi järele. Foto: Eero Vabamaegi

5. Kui palju tomatil lehti eemaldada?

Juunikuus kirjutasime, et hea tomatisaagi nimel tuleb lisaks kastmisele ja väetamisele jälgida, et kasvuhoone liiga kuum ei oleks ning taimedelt liigseid külgvõrseid ja lehti eemaldada.

Tomatid.
Tomatid. Foto: Urmas Luik

6. Artikkel kõrvitsapõllust tõi kohale nii kliente kui pikanäpumehi

Järvamaal enne Arkma risti pilku püüdnud kõrvitsapõllust kirjutamine kutsus oktoobrikuus paljudes esile soovi saada sügisande, kuid meetodid selleks olid pererahva jaoks teinekord isegi kummalised.

7. Imepisike putukas, aga pärast kratsid terve nädala. Kes ta on?

Kui sääskedest ja parmudes veel saab suvel jagu, siis kihulaste vastu ei aita justkui mitte miski, kurdavad aiapidajad ja suvitajad. Ja järgmisel päeval on kere valusaid ja sügelevaid hammustuskohti täis. Juuni lõpus vaatasimegi lähemalt, mis imeputukas see kihulane on.

Mõnusast suveõhtust võib suveniiriks saada valusa mälestuse, sest kihulase hammustusega satuvad verre mürgid, mis võivad põhjustada tugevat paistetust, sügelust ja valu
Mõnusast suveõhtust võib suveniiriks saada valusa mälestuse, sest kihulase hammustusega satuvad verre mürgid, mis võivad põhjustada tugevat paistetust, sügelust ja valu Foto: Jill Wellington / Pixabay

 

8. Kasulik teada: õunaajal teevad aiaomanikud sageli ühe olulise vea

Õunaajal tekib ikka ka neid õunu, mis söömiseks ei kõlba. Selgub aga, et kõiki puude alla kukkunud õunu ei tasugi kompostida, kui soov oma aia jaoks kompostides väärtuslikku rammu saada.

9. Milline ilm ootab meid aprillikuus?

Aprillis on inimestel juba suur kevadeootus - ilmselt just seepärast huvitas lugejaid, kas aprillikuus on lootust juba mõnusatele soojematele ilmadele.

10. Maainimene ahjude väljavahetamise toetust ei saa

Paarile tuhandele majapidamisele pakuti tuge riigi abil oma vana ahju või katla uue vastu välja vahetada, paraku pakuti seda võimalust vaid linnas ja mõnes suures asulas elavatele inimestele ning maarahval pole lootust sellest meetmest logu ahju uuendamiseks abi saada.

Uue ahju maksumuseks on arvestatud 6400 eurot, millest hüvitatakse olenevalt piirkonnast 3200 või 4480 eurot. 
Uue ahju maksumuseks on arvestatud 6400 eurot, millest hüvitatakse olenevalt piirkonnast 3200 või 4480 eurot. Foto: Kristjan Teedema

11. Kas vihmasajud päästsid talvekartuli?

Kui varajase kartuli saak jäi kevadise põuaperioodi tõttu jääda napiks, siis juulis uurisime, kas hilisemad sordid, mis siis alles õitsesid, võivad siiski anda päris kena kartulisaagi.

Vihm kosutas põlde ja hilisemad kartulisordid võivad anda kena saagi.
Vihm kosutas põlde ja hilisemad kartulisordid võivad anda kena saagi. Foto: Peeter Kümmel

12. Kaua võib! Lähiöödel on jälle miinuskraadide oht

Aiapidajatele oli see kevad heitliku ilma tõttu keeruline. Tundus, et öökülmad ei lõppegi.

13. Hobusekasvataja kolis kokkuhoiu nimel karjamaa kõrvale soojakusse

Novembrikuus puudutas meie lugejaid Järvamaal tegutseva hobusekasvataja Maie Kuke lugu, kes pidi elu keerdkäikude tõttu oma senisest elukohast välja kolima ja et tallide lähedal muud sobivat varianti ei olnud, pani ta talli ette püsti soojaku, kuhu kogu oma elu sisse sättis.

Hobusekasvataja Maie Kukk sõnab, et eks unistab temagi ilusast korterist, aga kui loomad küsivad süüa, tuleb millestki loobuda.
Hobusekasvataja Maie Kukk sõnab, et eks unistab temagi ilusast korterist, aga kui loomad küsivad süüa, tuleb millestki loobuda. Foto: Silvi Lukjanov

14. Ei taha koju plastist biojäätmekasti? Siis komposti rahus edasi

Kas tõesti ei tohi enam oma krundi nurgas aiajäätmeid kompostihunnikusse visata ja kartulikoortele peab metsatallu prügiauto järele tellima? Otsisime aprillis kulutulena levivatele teadmistele või väärteadmistele vastuseid.

15. Vanad sordid peavad vastu ka keerulistes ilmaoludes

Poest leiab ülilaias valikus seemnepakikesi ja igal aastal lisandub järjest uusi ja aina paremaid sorte. Ometi jagub küllaga neid aiapidajaid, kes jahivad hoopis poolsada aastat või kauemgi käest kätte jagatavate põlissortide seemneid. Miks need paremad on?

Vanaema Aia tomatimaja värvidemäng.
Vanaema Aia tomatimaja värvidemäng. Foto: Tiia Morfin

16. Lüpsifarm on laupäevast vooluta ja Elektrilevi vastab vaid muusika mängimisega

Kui farm on kolm päeva elektrita, mida siis teha? Lehmadele ju ei saa öelda, et seoses elektrikatkestusega lüpsmist ei toimu.

17. Milline on maitsvaim Eestis aretatud kartulisort?

Niipea kui kevad läheneb, on kartuliaretaja Terje Tähtjärve telefon punane küsimustest, millist kartulisorti osta ja kasvatada. Milline siis on maitsvaim kartulisort?

18. KOGEMUS: Need püsililled ja kõrrelised kannatasid edukalt põuda

Maikuust saati kestnud pikk põud pani paljude kastmisvee nappuses aiaomanike kannatuse proovile. Maailmas, kus ekstreemsed kuivaperioodid ja kuumalained on järjest sagenev nähtus, on põuakindlate puittaimede, püsilillede ja kõrreliste kasutamine aiakujunduses ainuke jätkusuutlik lahendus, mille poole praegu järjest enam püüeldakse. Neist lähemalt kirjutasimegi.

Idamagun on kuumuse kiuste eriti lopsakas. 
Idamagun on kuumuse kiuste eriti lopsakas. Foto: Evely Ustav

19. Turul saab maasika nii 3 kui 10 euro eest. Testime, kas maitses vahet on

Igasuvine dilemma: kas soodsam Poola maasikas või kallim kodumaine? Ja kas maitses on ka vahet tunda? Proovisime järgi.

Neljaeurose kilohinnaga Poola maasikad olid tõesti pirakad.
Neljaeurose kilohinnaga Poola maasikad olid tõesti pirakad. Foto: Riina Martinson

20. Peenraid vallutab umbrohi, millest pea võimatu lahti saada

Augustis vallutab peenramaad pisikeste valgete õitega umbrohi, millest on võimatu lahti saada, kui kohe esimeste taimekeste ilmudes neid välja ei kitku. Tegu on võõrkakraga.

Pisikeste valgete õitega võõrkakar on erakordselt jõuliselt leviv võõrliik.
Pisikeste valgete õitega võõrkakar on erakordselt jõuliselt leviv võõrliik. Foto: Riina Martinson
Tagasi üles