TOP20 ⟩ Põllule jäetud kõrvitsad ja häda ilmaga – need on Maa Elu loetuimad veebilood 2023. aastal
Toome teieni 20 lugu, mis 2023. aastal Maa Elu lugejaile enim korda läksid.
Pikalt kestnud põud pani Eesti elanikud juunikuus iga hingetõmbega vihmasadu ootama. Kuigi siin-seal tegi juba enne jaanipäeva pisut maad märjaks, siis suuremad vihmasajud tulid peale jaanipäeva, siis kui Eesti rahvas lauluväljakule laulupeole kogunes.
Ootamatu kasvuspurt augustis tõi sügisel suure kõrvitsasaagi. Ent põllumehel oli ennustatav saak juba müüdud ja ülejääk oli kasulikum põllurammuks jätta kui ära korjata. Paljudele lugejatele jäi arusaamatuks, miks kõrvitsapõllult saaki siis näiteks loomaaia loomadele toiduks ei korjata, hoomamata seda kulu, mis see talunikule kaasa tooks. Samuti oli öökülm juba teinud oma töö.
Suve esimeses pooles muiati Tartu külje all Ülenurme kandi elanike mure üle, et nende ööund segasid lehmade hääled. Juulikuu esimeste päevade sündmused näitasid aga, et elanike murel on tõsi taga ja karjamaal elanud veised ei tundnud end seal hästi. Tõestuseks leidsid kohalikud inimesed karjamaa aia äärest vähemalt kaks surnud vasikat.
Kunagi majapidamises väga olulisel kohal olnud korralik kelder kipub unustusse vajuma ja selle olemasolu võib kinnisvaratehingut kaaludes vahel lausa miinuspoolele sattuda.
Juunikuus kirjutasime, et hea tomatisaagi nimel tuleb lisaks kastmisele ja väetamisele jälgida, et kasvuhoone liiga kuum ei oleks ning taimedelt liigseid külgvõrseid ja lehti eemaldada.
Järvamaal enne Arkma risti pilku püüdnud kõrvitsapõllust kirjutamine kutsus oktoobrikuus paljudes esile soovi saada sügisande, kuid meetodid selleks olid pererahva jaoks teinekord isegi kummalised.
Kui sääskedest ja parmudes veel saab suvel jagu, siis kihulaste vastu ei aita justkui mitte miski, kurdavad aiapidajad ja suvitajad. Ja järgmisel päeval on kere valusaid ja sügelevaid hammustuskohti täis. Juuni lõpus vaatasimegi lähemalt, mis imeputukas see kihulane on.
Õunaajal tekib ikka ka neid õunu, mis söömiseks ei kõlba. Selgub aga, et kõiki puude alla kukkunud õunu ei tasugi kompostida, kui soov oma aia jaoks kompostides väärtuslikku rammu saada.
Aprillis on inimestel juba suur kevadeootus - ilmselt just seepärast huvitas lugejaid, kas aprillikuus on lootust juba mõnusatele soojematele ilmadele.
Paarile tuhandele majapidamisele pakuti tuge riigi abil oma vana ahju või katla uue vastu välja vahetada, paraku pakuti seda võimalust vaid linnas ja mõnes suures asulas elavatele inimestele ning maarahval pole lootust sellest meetmest logu ahju uuendamiseks abi saada.
Kui varajase kartuli saak jäi kevadise põuaperioodi tõttu jääda napiks, siis juulis uurisime, kas hilisemad sordid, mis siis alles õitsesid, võivad siiski anda päris kena kartulisaagi.
Aiapidajatele oli see kevad heitliku ilma tõttu keeruline. Tundus, et öökülmad ei lõppegi.
Novembrikuus puudutas meie lugejaid Järvamaal tegutseva hobusekasvataja Maie Kuke lugu, kes pidi elu keerdkäikude tõttu oma senisest elukohast välja kolima ja et tallide lähedal muud sobivat varianti ei olnud, pani ta talli ette püsti soojaku, kuhu kogu oma elu sisse sättis.
Kas tõesti ei tohi enam oma krundi nurgas aiajäätmeid kompostihunnikusse visata ja kartulikoortele peab metsatallu prügiauto järele tellima? Otsisime aprillis kulutulena levivatele teadmistele või väärteadmistele vastuseid.
Poest leiab ülilaias valikus seemnepakikesi ja igal aastal lisandub järjest uusi ja aina paremaid sorte. Ometi jagub küllaga neid aiapidajaid, kes jahivad hoopis poolsada aastat või kauemgi käest kätte jagatavate põlissortide seemneid. Miks need paremad on?
Kui farm on kolm päeva elektrita, mida siis teha? Lehmadele ju ei saa öelda, et seoses elektrikatkestusega lüpsmist ei toimu.
Niipea kui kevad läheneb, on kartuliaretaja Terje Tähtjärve telefon punane küsimustest, millist kartulisorti osta ja kasvatada. Milline siis on maitsvaim kartulisort?
Maikuust saati kestnud pikk põud pani paljude kastmisvee nappuses aiaomanike kannatuse proovile. Maailmas, kus ekstreemsed kuivaperioodid ja kuumalained on järjest sagenev nähtus, on põuakindlate puittaimede, püsilillede ja kõrreliste kasutamine aiakujunduses ainuke jätkusuutlik lahendus, mille poole praegu järjest enam püüeldakse. Neist lähemalt kirjutasimegi.
Igasuvine dilemma: kas soodsam Poola maasikas või kallim kodumaine? Ja kas maitses on ka vahet tunda? Proovisime järgi.
/nginx/o/2023/06/14/15390664t1ha90b.jpg)
Augustis vallutab peenramaad pisikeste valgete õitega umbrohi, millest on võimatu lahti saada, kui kohe esimeste taimekeste ilmudes neid välja ei kitku. Tegu on võõrkakraga.
