Nagu seletas kliimaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Romario Siimer, on see toetus mõeldud tiheasustatud elamupiirkondades õhukvaliteedi parandamiseks. Nimelt võib seal kütteperioodil õhk olla väga saastunud, sest uuringute põhjal ületab erinevate peenosakeste ja muude saasteainete kontsentratsioon piir- ja sihtväärtusi. „Maal, kus majad paiknevad hajutatult, ei teki kütteperioodil õhukvaliteediga probleemi,” lausus ta.
Ka kliimaminister Kristen Michal põhjendas linnainimeste täiendava toetamise vajadust kehva õhukvaliteediga. „Kuigi paljude maailma riikidega võrreldes on Eestis puhas õhk, näitavad uuringud, et kütteperioodil on just kohtküte linnades üks olulisi õhusaaste põhjustajaid,” rääkis ta.
Kokku läheb septembrist alates kahes osas jagamisele 18,5 miljonit eurot, selle summa abil on plaanis uuendada kuni 1850 kütteseadet. Kui palju huvilisi riigi toel oma kütteseadme välja vahetada tahaks, on praegu raske ennustada, kui ilmselgelt leige see huvi ei ole. „Eraldi prognoosi me teinud ei ole, kuid inimeste huvi meetme vastu alates esimesest pressiteatest on olnud väga suur,” tõdes Siimer.