Peenraid vallutab umbrohi, millest pea võimatu lahti saada

Pisikeste valgete õitega võõrkakar on erakordselt jõuliselt leviv võõrliik. Foto: Riina Martinson

Augustis vallutab peenramaad pisikeste valgete õitega umbrohi, millest on võimatu lahti saada, kui kohe esimeste taimekeste ilmudes neid välja ei kitku. Tegu on võõrkakraga.

Eestis kasvab paljas võõrkakar ja karvane võõrkakar. Taim õitseb juulist öökülmadeni ja ohtlikuks muudab võõrkakra asjaolu, et see on võimeline andma erakordselt palju, lausa tuhandeid idanemisvõimelisi seemneid. Kui õitsva taime välja kitkute, siis ärge jätke seda peenra vahele ega visake komposti, sest seemned nii ei hävine.

Meie mail hakkas võõrkakar laialdaselt levima läinud sajandil, kui sissetoodud jõusöödaga jõudsid seemned siinsetesse farmidesse ja sealt omakorda sõnnikuga põldudele. Nii ongi rahvasuus võõrkakar mõnel pool tuntud nimega: kommunist, sitalill või Gorbatšovi päevalill.

Võõrkakra levikut saab piirata rohides, ent seda tuleb teha pidevalt, sest ka üsna väikesed taimed hakkavad õitsema ja seemneid levitama. Seemned ei vaja puhkeperioodi ja hakkavad soojale ja niiskele mullale sattudes kohe idanema. Kuna taim kasvab väga kiiresti, võib anda hooajal mitu põlvkonda.

Aias saab võõrkakra levikut piirata kilemultši kasutades, kui aga võõrkakar põllumaa hõivab, ei jää vahel muud üle, kui põld mõneks aastaks puhkama jätta.

Seega, kui valgete õitega võõrkakart silmate, siis kitkuge kohe üles ja hävitage.