Põldudel kasutatakse järjest enam taimekaitsevahendeid

Kõige enam taimemürke pritsitakse teravijapõldudele.

FOTO: Mailiis Ollino

Viimase viie aasta jooksul on Eestis iga aastaga järjest enam taimekaitsevahendeid kasutatud. Statistikaameti kokkuvõte näitab, et mullu müüdi toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 691 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15 protsenti rohkem kui aasta varem.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus oli mullu aasta varasemaga võrreldes 92 tonni suurem, enim kasvas umbrohu- ja seenhaiguste tõrjevahendite kogus (vastavalt 46 ja 23 tonni) ning ainsana vähenes putukatõrjevahendite kogus. Viis aastat tagasi turustati 461 tonni taimekaitsevahendeid.

Põllumajanduskultuuridel kasutati mullu taimekaitsevahendeid 8 protsenti rohkem kui aasta varem. Samas on suurenenud ka põllukultuuride kasvupind ja saak. Kui võrrelda taimekaitsevahendite kasutust hektari haritava maa kohta viimasel viiel aastal, siis see on suurenenud ühelt preparaadi kilogrammilt 2011. aastal 1,1 preparaadi kilogrammile 2015. aastal.

Taimekaitsevahendite põllumajanduslikust kasutusest moodustasid umbrohutõrjevahendid 69 protsenti, millest omakorda 68 protsenti kasutati teravilja kasvatamisel. Teraviljadel kasutatakse ka kõige rohkem taimekaitsevahendeid (2015. aastal 251 tonni). Tehniliste kultuuride kasvatamisel (raps, rüps) kasutati 57 tonni taimekaitsevahendeid, avaldas statistikaamet.

Turustatud taimekaitsevahend tähendab välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ning putukate tõrjel.

Taimekaitsevahendite sellised omadused nagu püsivus, vähene lahustuvus vees ja hea rasvas lahustuvus tingivad nende kuhjumise elusorganismidesse ja toiduahelatesse. Sõltuvalt biokeemilisest protsessist, mida taimekaitsevahendid blokeerivad, varieerub ka nende toksilisus inimorganismidele.

Populaarne

Tagasi üles
Back