Esimene sparglisaak tuli kuu aega hiljem

Erto mahetalu peremees Margo Mansberg pani esimese spargli maha seitse aastat tagasi. Foto: Tiit Efert

Täpselt nädal tagasi neljapäeva hommikul korjas Tartumaal Kõrendusel asuva Erto mahetalu peremees Margo Mansberg tänavuse esimese sparglisaagi. Saak polnud suur, vaid mõni kilogramm, mida esimesed restoranide kliendid maitsta said. Neil päevil peaks kohalik mahespargel jõudma kaubandusse. Kõige kindlam koht, kust seda leiab, on Mansbergi sõnul Selver.

Nagu kõik teavad, on tänavune kevad külm ja hiline. Kõige varem on ta saaki saanud 20. aprillil ehk kuu aega varem. „Siis oli aprill hästi soe ja kuu lõpus oli 25–30 kraadi sooja, siis tuli sparglit nagu metsa. Tänavu tuleb väga aeglaselt. Aga kogu loodus on tänavu hilisem, midagi ei ole teha,” tõdes Mansberg.

Kuu aega hiljem korje alustamine tähendab sparglikasvataja jaoks ka väiksemat saaki, sest hooaeg lõpeb jaanipäeva paiku nii või naa. „Spargel orienteerub päikese järgi, jaanipäevast moodustub võrseid palju vähem, ta hakkab juurekava edasi arendama, järgmiseks aastaks uusi pungasid moodustama, siis ei tule enam midagi juurde,” selgitas Mansberg.

Jääb võitluses umbrohuga alla

Spargel on õrn taim ja võitluses umbrohuga kipub ta alla jääma. Kevadel varakult tärkamine annab talle küll ajalise eelise, aga see kaob kohe, kui varsi hakatakse maha lõikama. Mansberg teab mitmeid, kes on proovinud sparglit kasvõi enda jaoks kasvatada, aga loobunud, sest kõik on umbrohtu kasvanud.

„Sparglil võtab pikalt aega, kuni vars üles tuleb, ta läheb küll pikaks, aga tal ei ole lehti ja need väiksed rootsud ei paku mullal katet ning umbrohi võtab kergesti võimust,” rääkis Mansberg. Varem oli tal sparglivagude vahel umbrohu tõrjumiseks kile, aga ta võttis selle ära, sest soovib ilma naftast valmistatud toodeteta hakkama saada. Mansberg on maheusku ja proovib leida viisi, kuidas kõiki asju ilma keemiata teha.