Looduskalender ⟩ Kureparved tõid kurjad ilmad
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
20. september 2021, 11:54
Kolmapäeva õhtul kell 22.21 algab sügis. Aga seda ei pea isegi kalendrist vaatama, nagu kellavärk tuleb paar päeva enne sügise tulekut tihane mu aknale koputama.
Mõned ütlevad küll, et ta on maja ehituskontroll ja näitab kätte kõik kohad, kus putukad vooderduse hõredaks on purenud.
Ja veel päev varem algas lae peal hiirtedisko. Ei, siiski mitte päris pidu, vaid vaikne vanainimese tants, üksi ja justkui lonkava jalaga, järgmisel päeval nägin ka seda õnnetut krabinameistrit, kõrvad ludus lidus ta mu eest garaaži puuriida vahele.
Taaskasutusõied
Sügisene õierohkus on sel on sel aastal tänu suvisele kuivale ja kevadet meenutavale vihmaperioodile kohe suur. Võililled, soolikarohud, kurgirohud, raudrohud, kesalilled. Koguni ülased pidid Saaremaal õitsema. Päevapikkus on praegu sarnane märtsikuisega, seega segiläinud varsakabjad võiksid varsti puhkeda.
Mu aiamaal on täiesti söödava olekuga ka ilusad rohelised ja valged õiesilmad avanud hiirekõrvad. Aga eks sügis koos oma öökülmadega näitab ka hambaid. Ja päris naljakas oli, kui pühapäeva öösel peaaegu täiskuuvalgusel oma kõrvitsat kinni katma läksin: oranž kõrvits ei paista pimedas välja, on palju punast värvi oma nahavahele kogunud.
Kured tõid kurjad ilmad, haned hallad
Eks linnuriigis ole ka igavese suve unistajaid. Rongad ja pääsukesed mängivad veel tagaajamismänge. Aga kolmapäeval Narvast õuesõppe konverentsilt tulles nägin Peipsi roostike kohal kuldnokkade mesilassülemit või musta hiigellohet.
/nginx/o/2021/09/20/14081431t1hd55b.jpg)
Neljapäeval läksid rõõmsalt lõõritades lõokesed lõunasse. Ja üks kolmekümnepäine haneparv põrutas mu akna taga just kagu poole, kõik kenasti täismundris nagu sõjameeste rida, aegajalt löövad tiivaga kulpi ka juhthanele.
Aga kurgede esimene tühjenemislaine algas teisipäeval, siis läksid Soomemaa kured sadade kaupa mereäärsetesse kogumikesse. Ja Epp Petrone kirjutas Setomaalt, et Põhjala saadikud, leevikesed jõudsid kohale.
Maa seenetab
Üks hämmastavamaid pilte, mida aga sotsiaalmeedias nägin, oli vist kusagilt Viljandi lähedalt. Kuidas terve aed oli tihedalt täis murumunasid, külg külje kõrval.
Kõikidest sõltuvustest kõige ohutum on olla sõltuvuses loodusest.
Miks on tänavu nii tihedalt seeni, ka teised liigid vohavad tänavu? Kui inimene jääb haigeks, eriti kui kasutatakse räigelt antibiootikume ja tapetakse seente ökosüsteem kehas, siis läheb peale ravimi mõju kadumist keha seenetama, vajame naha- ja limaskestade seenhaiguste ravi.
Kas meie maa on ka liialt palju mürke saanud, et niiviisi seenetab? Vandenõuteoreetikutele meenutuseks, et ka peale Tšernobõli katastroofi olid metsad seeni täis.
Pullid, rebaseonud ja karukaka
Põdrapullid võtavad tuure üles, see et nad autoteele satuvad võib olla nii jooksuajast kui ka inimeste sõjamängudest metsas. Rebaserahvas on linna kolinud ja nüüd võib rebaseonu näha õhtupimeduses mööda tänavaid silkamas. Ja looduskalender.ee tegija Gennadi Skromnov räägib, et sipelgapesad on kõik pealt lamedad, ilmselt ei ennusta sipelgarahvas suuremaid sügisesi üleujutusi.
Karukakahunnikutes pidid aga olema pohlad nagu punased rubiinid reas, seega tasuks karukartjatel pohlametsadest nihkuda nüüd jõhvikasoodesse, sest jõhvikaid pruugivad karud pigem kevadise puhastuskuurina. Rabades on rästikud siiski veel liikvel.
LASTELE Ilmamäng: Vahtralehe roosikimp
See on küll asi, mida kõik lapsed teha oskavad, aga kirjeldada on seda raske. Murrad värvilise vahtralehe pooleks, keerad rulli, seod nööriga kinni, asetad rullikesed kenasti kimpu ja paned paar kenamat lehte ümberringi, et kimp paremini koos püsiks.
Ja mis võib olla toredam mäng, kui üksteisel siis külas käia ja lilli kinkida.