Päästeamet soovitab enne kütteperioodi algust kutsuda korstnapühkija
25. august 2021, 09:10
/nginx/o/2015/05/04/4027853t1h28d1.jpg)
Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb veenduda küttesüsteemide korrasolekus ning juba praegu tasub mõelda korstnapühkija kutsumisele, soovitavad päästjad.
Küttesüsteemide hooldamisel võib jälgida kahte käitumismustrit – ühed on harjunud hooldama oma küttesüsteeme koheselt peale kütteperioodi lõppu, teised aga vahetult enne uue algust. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.
Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija. Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda.
Tänavu 1. märtsist sisestavad pottsepad ja korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd küttesüsteemide portaali. „Seega on nüüd kõik korstnapühkimise aktid digitaalsel kujul kättesaadavad ja ei pea muretsema, et paberakt ära kaob,“ sõnab ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde.
Akti süsteemi kandmiseks on vajalik sisestada töötellija andmed – teenuseosutaja vajab selle jaoks töötellija nime ja isikukoodi. Keskkonnast leiab maakondade kaupa kõik kutsetunnistusega korstnapühkijad, pottsepad ja nende kontaktid, mis välistab võimaluse sattuda „soss-sepa“ otsa. „Nüüd jääb märk maha igast osutatud teenusest, mis aitab omakorda kindlustada teenusekvaliteeti,“ lisab Kalde.
- Lisaks küttesüsteemi korrasolekule tuleb veenduda ka suitsu- ja vingugaasianduri olemasolus ja nende seisukorras.
- Andureid tuleb testida kord kuus vajutades test-nuppu, lisaks puhastada anduri avasid.
- Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole piisavalt tugev ja selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest või anduri eluiga on lõppenud.
Päästjad tuletavad meelde, et riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt muutub vingugaasiandur kohustuslikuks igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.
Mullu toimus 120 kütteseadme rikkest või valest kasutamisest, tahma süttimisest suitsulõõris või korstnas tingitud tulekahju, mille tagajärjel hukkus kolm inimest.