Ratastel pakutakse liha, juustu, juuksuriteenust ja rehvivahetust
15. oktoober 2020, 07:56
Kaubandusvõrk tõmbub maal üha koomale, aga inimesed ei oska teatud toodete või teenusteta oma elu ette kujutada. Seega polegi muud, kui ärile tuleb panna rattad alla.
Ei vasta tõele, et Eestis vuravad ringi vaid toidulavkad ja kalabussid. Ei, ärksamad kodanikud pakuvad liikuvatest müügilettidest liha, vorsti ja juustu. Teenustest on mitmes maakonnas katsetatud liikuva juuksuritöökojaga. Samuti aetakse sügiseti ja kevaditi töökodadest välja rehvivahetusbussid.
Ühe Eesti kõige huvitavama liikuva teenusega võib tulevikus välja tulla Järvamaa äärealal Jüripoja talus JJ Fabrication OÜ eestvedaja Johannes Jürisson. Tema ehitab custom-autosid ja valmistab detaile motospordi eri distsipliinides kaasa löövatele masinatele. Nimelt on noorel mehel plaan ehitada valmis mobiilne auto veojõustend. Alusraam on valmis, teha on elektritööd.
Jürisson selgitas, et veojõustendi on tarvis näiteks (võistlus)autode seadistamiseks. „Haagin stendi oma autole sappa, sõidan sellega kohale, ajame mõõdetava auto peale ja mõõdan arvutiga jõunäitajaid ära,” kirjeldas ta.
Johannes Jürissonile teadaolevalt teisi liikuvaid veojõustende Eestis ei ole. Küll leidub neid töökodade ja koolide juures. „Mobiilne veojõustend annaks võimaluse sellega võistlustele ja autoüritustele kohale minna ning kohapeal vajalikke viimase hetke muudatusi teha,” selgitas ta.
Alati ei pea mobiilsed ärid aga liikuma mootori jõul. Hiiumaal on käigus näiteks üks kolmerattaline kaubavelo, mis toimib pagarirattana. Töötukassa Järvamaa osakonna juhtaja Eha Tasang tunnistas, et kuigi ratastel äride üldpilt võib olla kirju, siis väga sageli ettevõtjaks saada soovivad inimesed oma toodet või teenust mobiilsena ette ei kujuta.
„Mäletan, et aastaid tagasi oli korstnapühkija, kes taotles lisaks töötukassa muudele vahenditele äriplaanis ka autot, et teenust pakkuda. Auto ta ka sai,” sõnas ta. „Korstnapühkija teadupärast kodukontoris ei tööta.”
Samuti tõi Tasang välja ühe Viljandimaa juuksuribussi. See toimiski ratastel juuksurisalongina, kuid Tasangu teada praegu enam ei tööta. „Üks asi on äriplaani kirjutamine ja ettevõtlusega alustamine, kuid hoopis teine asi igapäevane tegevus ellujäämise nimel,” arutles ta.
Ainult rahulolutundest on ettevõtjale vähe, vaja on ka teenida.
„Kui võtame kulumaterjalid, auto amortisatsiooni ja kütuse hinna ning arvestame sellega, et teenus või toode ei tohi ülemäära kalliks minna, siis võib igapäevane hakkamasaamine olla päris keeruline. Ainult rahulolutundest on ettevõtjale vähe, vaja on ka teenida. Ettevõtet tuleb hoida n-ö vee peal vähemalt üks aasta, muidu tuleb toetus tagasi maksta.”
Kesk-Eesti inimesed ettevõtlussooviga töötukassa poole väga aktiivselt ei pöördu. Viimastel aastatel avaldab kuni kümmekond inimest aastas soovi, neist napilt pooled läbivad kogu kadalipu, saavad äriplaanile positiivse vastuse ja tulevaseks äriks rahalise toetuse, mis praegu on ligi 4500 eurot.
Kõige rohkem on inimene oma äriplaani muutnud viis korda. „Need, kes veavad algusaastatest üle, kelle plaanid on realistlikud, need jäävad äris püsima,” teadis Eha Tasang öelda. „Väga tähtis on ka vaadata konkreetset tegevuspiirkonda, kas seal on maksujõulisi kliente või ei ole, kuidas on lood konkurentidega, kas tegemist on nišitootega või mitte.”