Taimekasvataja: RMK peab olema aus, mitte konkureerima riigi raha eest eraettevõtjatega

RMK pakkus ettekasvatatud taimede ülejääki aasta alguses müügiks erametsaomanikele kokku kolmel korral, alandades alghinda ja taimekoguste pakette, kuid kuusetaimedele ei leitud ostjat isegi väljaspool Eestit. Nüüd mõeldakse, mida nendega peale hakata. Foto: Marianne Loorents/AS Postimees Grupp

„Igal juhul on parem, kui ülejäävad taimed hävitatakse, kui et need jõuavad eraturule. See on julm, aga nii on,” ütles riigimetsamajandamise keskuses tänavu tekkinud tohutut kuuseistikute ülejääki kommenteerides erasektoris metsataimede kasvatusega tegelev Urmet Kalden.

Miks nii? „Sest need taimed tulevad erasektorisse ja selle võrra võtavad metsaomanikud sealt vähem taimi. Kui erasektoris jääb taim üle, siis peame need hävitama ja kulu enda kanda võtma, sul pole kellegi õla najale nutma minna,” sõnas OÜ Trikamba nõustaja Urmet Kalden. „See on alatu. RMK peaks olema aus suunanäitaja, mitte konkureerima riigi raha eest eraettevõtjatega.”

Kaldeni nägemuse järgi ongi põhiprobleem selles, et riigi raha eest kasvatatud taimed on pandud turule, kus müüvad oma kaupa ka suured ja väikesed eraettevõtjad. „See pole erasektori poolt vaadates aktsepteeritav, sest nii solgitakse turgu,” sõnas ta. „Kui ikka miljon männi potitaime pandi müüki, siis on ilmselge, et keegi on teinud planeerimises vea, sest männi potiaim saab külvamisest ühe aastaga küpseks. See on planeerimise vaates lühike aeg. Ma arvan, et tegu on strateegilise planeerimise veaga, kus osakondade vahel ei liigu info. Tundub, et suhtumine on selline, et mõisa köis, las lohiseb. Kui juba tavalised töölised näevad, et midagi on viltu, siis ilmselt on see juba pikemat aega nii olnud.”