Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

LOODUSKALENDER Kas suvi on lõpuks meie poole teel?

Jürilill maitseb nagu rukola.

Nüüd, kui käod ennastunustavalt kukuvad, heinamaadel on kuulda esimeste rukkirääkude rääkumist ja taevas on täis suitsupääsukesi, tundub lõpuks, et suvi on lõpuks meie poole teel.

Muideks, Tori hobusekasvatus on tõeline suitsupääsukese paradiis. Lisaks omamaisele hobusetõule peaksime sinna ka rahvuslinnu kaitseala looma ja aitama sel asutusel kesta. Aga isegi karmiinleevike paiskab seal oma päikese käes punakuldsest peast ja nokast rõõmusõnumeid: „Ideaal-ideaal-ideaal!“

Käes on ka linnulauluõppijate kuldaeg – kell kuus õue siirdudes on küll päris keeruline selles meeletus linnukontserdis tabada üksikuid soleerijaid, kuid enam kui 20 linnu selge ja tuntava laulu saab linnutundja abil kiiresti selgeks küll.

Kõige kõlavama häälega linnud ja pingerida sai selline: kägu, laulurästas, käosulane, punarind, musträhn, väänkael, ronk, musträstas, ööbik, rukkirääk, peoleo, metsvint – õpi nad arvutist selgeks ja mine kuulama.

Rästal on veel munad pesas.

Tegelikult on väga paljudel lindudel praegu pesades titerõõmu aeg. Väsinud kuldnokaisa paristab kõigi kasside ja rebaste ja harakate peale, kes pesa lähedusse satuvad. Rästastel on juba külma ajal hukka saanud munade asemel uus munalaar pesas käimas.

Haned läinud, head ilmad

Aga külm on jätnud ka veelindude kevadele oma jälje. Sõtkas vupsab tiigilt ehmatanult õhku ja kaob vilinal vana pärna poole. Küllap pisikesed sulepallid on seal puuõõnsuses munadest kohe koorumas, natuke hiljem kui tavaliselt. Aga tuttpüti mamma jälgib kiivalt inimest, seal kaugemal roo vahel ujub-peitub meeleheitlikult tema ainus selleaastane ellujäänud poeg, väike triibuline madrusepoiss.

Haned on siiski võtnud ette teekonna põhja poole. Aga tiigi kaldavesi kihab elust. Pisikesed mustad kärnkonna kullesed pole veel jalgu alla saanud ja sebivad hirmutavat varju tajudes oma konnasabaga kiiresti sõudes igale poole laiali. Praegu on just see aeg, kus sauna taga tiigi ääres saab vana panniga konnapoegi püüda. Huvitav, kui paljud inimesed seda teinud on? Kas praegused kooliteed alustajad on konnapoegi püüdnud ja purgis jalgade tulekuni kasvatanud?

Kärnkonna kullesed.

Konnapoegi peaks uudistamiseks püüdma just anumaga, et mitte neile viga teha. Mida sest konnapojapüüdmisest õppida – seda, et loodus on mitmekesine, mai lõpus leiab veest peamiselt rohu-, raba- ja hariliku kärnkonna kulleseid. Ja seda, et reostunud veest konnapoegi ei püüa...

Kalakotka kalalkäik

Kõige vahvam ongi praegu käia vete ääres. Käisin esimest korda ka Sindi taastatud kärestiku juures. Ja kummutan kõik kormoranivaenu ülespuhujate hõiked. Ei näinud ma seal ühtegi kormorani, kohalike sõnul on need suuremad kalaröövlid seal kevadised läbirändajad, kes nagu hanedki saavad sageli kaela loodusekurnajate ärimeeste talvise frustratsiooni. Aga see-eest hüppasid kärestikus rõõmsalt kudema siirduvad vimmad ja üks uhke kalakotkas püüdis neid haarata, aga juba mitme meetri kõrgusele tiritud kala libises küüniste vahelt.

Kullerkupud Kalevipoja vestitasku kivi juures

Õitsevad jürililled, kollakad, metsmaasikad, ussilakad. Kohe-kohe mähib ilma oma hurma maikellukeste lõhn, praegu paneb südame kiiremini põksuma ja ajab meeled segi toominga odöör. Mesinike ja põllupidajate tülilill – raps õitseb kuldkollaselt. Tema suguseltsi umbrohi - kaar-kollakas nii mesimagusalt, et hakka või temast ise mett tegema. Ja on võililleväljade kuldaeg, kujutate ikka ette, et vaevalt nädala pärast saab sellest valge udu.

Kullerkuppude kurbus Kalevipoja vestitasku kivi juures.

Ja kullerkupuõied ja õunapuude õievaht on selgeks märgiks, et suvehakk on käes. Suure kullerkupu otsimise kampaania käigus peaksime veelkord mõtlema, kuhu kaovad kullerkupud. Mina nägin neid Pärnumaal Kaansoos Viie valla piirikivi juures metsaväljaveo traktori poolt mutta tambituna ja on arusaamatu, kuidas meil lubatakse looduskaitseobjektide kõrvalt 100 aasta vanuseid puid raiuda? Aga laastud on lennanud ja nendega ühes kullerkupud.

Lastele: Pajupilli tegemine

10 cm pikkuse sõrmejämeduse oksa ühel otsal lõika sentimeetri pikkuselt alumine pool kaarjalt ära, lõika peale 2 cm auk, pulga poole peale tee ringlõige koorde, klopi koor lahti ja keera huulikupoolne ots ära. Siis lõika huulikupoolne ots risti läbi ja pane koore sisse tagasi. Seejärel sulge koore lahtine ots, pannes pulk tagasi paar millimeetrit koore sisse.

Tsitaat: Unusta praegu muu töö, külva ja istuta, et sügisel oleks midagi lõigata.

Kommentaarid
Tagasi üles