Looduskalender ⟩ Seeni on lademetes ja rästikud rändavad
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
28. september 2020, 12:20
Eelmise nädala soe võib tunduda ilmaimena, aga seda ilmaime on meil viimastel aastatel jagunud. Kas on tegemist kliimasoojenemisega või on vanad naised meil nii kuumad, et vananaiste suvi aasta aastalt aina kuumemaks ja kuumemaks muutub.
Aga kui piiluda selle sooja taha, siis näeme, kuidas suur kunstnik Sügis on harrastanud veidi tavatumat kunsti, ei värvi ta kenasti ühtlaselt kogu puuderahvas kuldseks, vaid heidab aina kuumemaid tulekeelsemaid värvipotte kord ühele vahtrale, kord kõrgele saarele, kord tilgutab pruuni kulda vanale tammepuule. Ja graafikutki on temas, sest mõne kasepuu on ta rebinud nii lehetuks, et sellel ainult sügavmustad oksavaod.
Ööd on meil külmad
Ja ei olegi aru saada, kust see külmahingus äkki tulnud on, et puude lehed sedaviisi värvuvad. Ainult sotsiaalmeedia piltidelt näed põhjapool tööl olevate inimeste piltidest, et sealmaal juba ka hallaöid ja tõelist sügist kohtab.
Tõsi, Jõgevamaal oli eelmisel teisipäeval Vello Kepparti teatel maapinnal ka juba esimene öökülm. Aga külma tunnevad oma sulgedes pisikesed ja suuremad sulelised. Lõokesed ja lehelinnud rändasid sel nädalavahetusel pöörase hooga, lauldes päikesele sügisoode. Nukramast nukram on aga luikede laul, kes tasapisi lõunapoole siirduvad, luikvalged tiivad ja kollased nokad sinistaevas. Kõige vahvam on aga praegu täiskuuöödel õues kuulatada, kuidas lagleparved kaagatades lõunapoole lähevad.
Kevad südames
Aga looduses on ka üksjagu hulle. Mu aias käis suures päikesepaistes vali kuldnokavile ja nägin, kuidas üks mustkuubede paar pesakastis korteriolude üle arutles. See tundub olema seesama paar, kes kevadel siin tibukesi haub, neil on saatjaks alati ka kolmas kuldnokk, kes siis, kui paarirahvas suurema kasti juures armumänge mängib, käib teises väiksemas pesakastis põldvarblasi kimbutamas. Ja ma ei jõua ära imestada tema järjekindluse üle oma suurt keha väikesest pesakastiavast läbi suruda. “Ei mahu!” on alati vastuseks.
Rästikute ränd
Aga lisaks lindudele on liikvele läinud ka hiired, neid pressib nüüd sisse ustest ja akendest. Ja konnarahvas siirdub talvitumispaikadesse, vaadake üle oma sügavamad kaeved ja järskude seintega veenõud, aidake nad välja. Ja kuigi usside urgu minemise päev jääb juba kolme nädala taha, siis tõeline rästikute ja nastikute liikumine algas just eelmine nädal, neid on otsekui kõikjal, nii aedades kui ka teedel. Ja päikesepaistes sibab sama kiiresti ka mõni päevakoer.
Tsitaat: Kui mihklipäeva hommikul kolm korda ümber toa jookstakse, siis seisab tuba aasta otsa soe. Pärnu
Jõhvikad või seened?
Marjakorjajarahvas on soodesse naelutatud ja sammub soost välja vaid jõhvikakoorem kukil. Tõsi, tänavu on samasugune aasta kui 2014, mil inimesi ei saa meelitada jõhvikatega, sest tohutud seeneväljad ajavad neil pea hulluks. Ja tänavu võibki öelda, et seeni on lademes. Ja kuigi kukeseene suurkorje on nüüd juba minevik, siis sügisseente riisikate, lehterkukeseente ja pilvikute sadu on metsas olnud väga rikkalik.
Külli Kalamees-Pani ütleb, et eriliseks teeb aga aasta see, et puravikke on ikka ja veel. Sel aastal olevat ka palju kuldmampleid. Ja mihklipäeval, 29. septembril sõi vanarahvas just kartuleid ja seeni, siis andvat lehmad järgmisel aastal hästi piima.
LASTELE
Ilmamäng: nõgesesärk metsluikedele
Viimane aeg on aia äärest kokku koguda nõgesevarred, need lehtedest puhtaks rapsida ja ööpäevaks sooja vette likku panna. Seejärel saab Anderseni muinasjutu Elisa kombel varred kiviga pehmeks taguda, lauast ja naeltest tehtud soaga pikkadeks kiududeks rapsida. Ning seejärel lapsevanemate abiga nööriks punuda, millest saab proovida särki või salli kududa.