Turismiliidud paluvad abi 15 000 töökoha säilitamiseks

Eesti majutusasutustes veedeti tänavu esimesel poolaastal 1,43 miljonit ööd, mida on üle 50 protsendi vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Foto: DENIS BALIBOUSE/REUTERS

Turismiga seotud ettevõtjad tegid eelmisel nädalal ettepaneku taastada Töötukassa palgatoetuse meede turismivaldkonnas kuni 2021. aasta kevadeni, et vältida massilisi koondamisi.

Kuku raadio "Maatunnile" antud intervjuus mööduvast turismihooajast kõnelenud Päikeseenergial toimuva Solar Caravan Park-i perenaine Lea Viik sõnas, et palgatoetus annaks ettevõtjatele usku uuel hooajal tegutsemist jätkata.

“Turismisektor on sel aastal tõeliselt saanud kannatada, puhtalt juba läbi enda kogemuse, mis meie siin kolmanda hooajaga oleme kogenud, ütleks, et see on parim abi, millega riik saaks oma väikettevõtjatel ja turismisektoril aidata päästa seda olukorda,” sõnas ta.

Kuidas aga möödus lõppev karavanihooaeg? “Seljanka ilma lihata,” tõi Viik võrdluseks. Kuigi mingil määral on eestlaste karavanimeelsus tema sõnul tõusnud, siis pigem külastatakse reisitaakse karavanidega Läti-Leedu suunda, mitte ei kasutada kohalikke karavaniparke.

TURISMILIITUDE AVALDUS

“Pöördume teie poole Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Maaturismi, Eesti Spaaliidu ja Eesti Konverentsibüroo esindajatena, ettepanekuga leida lahendus massiliste koondamiste vältimiseks algaval turismi madalhooajal.

Säilitamaks Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, elada üle eesseisev turismisektori madalhooaeg ning vältida suurusjärgus 15 000 inimese koondamist teeme ettepaneku taastada Töötukassa palgatoetuse meede turismivaldkonnas kuni 2021. aasta kevadeni. Teame, et erandite lubamine on keeruline, kuid paraku on see ainus võimalus.

Et vältida suurusjärgus 15 000 inimese koondamist, teeme ettepaneku taastada Töötukassa palgatoetuse meede turismivaldkonnas kuni 2021. aasta kevadeni. 

Mitmed makromajandusanalüütikud on andud signaale, et Eesti käesoleva aasta oodatav majanduslangus osutub kevadel arvatust oluliselt väiksemaks. Räägitakse miinusmärgiga numbritest 4-10 protsendi vahel. Turismimajandusel on prognoosidele vastu panna statistika, mille kohaselt on sissetulekute kukkumine sektoris olnud 50-90 protsenti.

Näiteks: Eesti majutusasutustes veedeti tänavu esimesel poolaastal 1,43 miljonit ööd, mida on üle 50 protsendi vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Sissetulek majutusteenuste müügist moodustas 47,7 miljonit eurot – aastane keskmine kukkumine on olnud 59 protsenti.

Enim langes majutuse käive Tallinnas – juunis oli langus 88 protsenti, juulis 68 protsenti ja augustis 72 protsenti. Reisibüroode ja reisikorraldajate käive on langenud üle 90 protsendi. Väliskülalisi on 84 protsendi võrra vähem. Rahvusvaheliste konverentside korraldamine on peatunud, kruiisiturism on seiskunud tervikuna. Sügis-talveks 2020/21 planeeritud konverentsidest on tänaseks tühistatud 60 protsenti.

Oleme olnud 6 kuud sügavas kriisis ja toodud numbrid ei ennusta turu taastumise alguse võimalust mitte varem kui 2021. aasta kevadet. Erandlikuks teeb meie sektori jaoks olukorra sel sügis-talvel veel kaks asjaolu: suvel ei olnud võimalik korjata traditsioonilist varu madalhooajaks ning teisalt on enamus piire Eestisse turismieesmärgil tulekuks teadmata ajaks kinni.

 Erandlikuks teeb meie sektori jaoks olukorra sel sügis-talvel veel kaks asjaolu: suvel ei olnud võimalik korjata traditsioonilist varu madalhooajaks.

Turism on oma olemuselt globaalne ettevõtlus ja on oluline, et selle keskkonna võimalikul toibumisel oleks Eesti konkurentsivõime elementaarselgi kujul olemas. Jah, tõde on seegi, et turismimajandus ise on suurtes muutustes. Ettevõtjate jaoks on muutuste juhtimine igapäevane ülesanne, sealhulgas ka kulude kokkuhoid. Alates kevadest on juba loobutud suurusjärgus 5000 töötajast.

Oleme teadlikud, et paljud sektorid küsivad toetust ja on olemas ka riiklikud plaanid, investeeringud ja pikaajalised laenud jms. Paraku ei mahu turismimajandus nende meetmete alla. Oludest tingitult masskoondamiste läbiviimisel seame ühelt poolt ohtu sektori taastumiskiiruse ja võimekuse ning teiselt poolt on tekkivad kulud suuresti ikkagi Töötukassa kanda.

Ettepanek Töötukassa palgatoetuse meetme taastamiseks ja selle pikendamiseks hiljemalt oktoobrist 2020 kuni aprillini 2021, aitaks allakirjutanute hinnangul säilitada sektoris ca 15 000 töökohta, mis vastasel korral on ohus.

Oleme valmis esitama olukorra tõsiduse kohta täiendavaid andmeid ja loomulikult valmis esimesel võimalusel kohtuma asjaomaste ministritega.

Pöördumine on suunatud peaminister Jüri Ratasele, majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasale, väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministrile Raul Siemile, rahandusminister Martin Helmele ja sotsiaalminister Tanel Kiigele.”

Lugupidamisega

Ain Käpp, Eesti Hotellide ja Restoranide liit

Jaan, Ratnik, Eesti Spaaliit

Külli Karing, Eesti Turismifirmade liit

Ott Sarapuu, Eesti Konverentsibüroo

Anneli Kana, Eesti Maaturism