RMK koristas mullu riigimetsast 250 tonni prügi

Enim viiakse metsa olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli ja ohtlikke jäätmeid.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kõige rohkem prügistatakse Harju- ja Ida-Virumaal, kust pärineb vastavalt 125 ja 74 tonni ehk kokku üle poole koristatud jäätmetest.

„Inimesed, keda ei häiri jäätmete vahel kasvavad pohlad ja seened, viivad jätkuvalt prügi metsa. Riigimetsast prügi koristamine on meie jaoks vajalik töö, kuna loodusesse viidud jäätmed ei riiva ainult silma, vaid on ka otseselt ohtlikud keskkonnale ja metsaelustikule. Seetõttu oleme juba 15 aastat riigimetsast prügi koristanud ja olukord metsades näitab, et peame selle tööga jätkama ka edaspidi,“ lausus RMK peametsaülem Andres Sepp.

Enim viiakse metsa olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli ja ohtlikke jäätmeid. Mullu kulus 250 tonni prügi koristamiseks 98 000 eurot. Töid teostasid RMK lepingupartnerid Ragn-Sells ja Eesti Keskkonnateenused.

Selle asemel, et prügi metsa tassida, tuleb see viia jäätmejaama. Kaardirakendusest kuhuviia.ee saab vaadata, kus asuvad lähimad jäätmejaamad, kuhu on võimalik jäätmeid üle anda. Lisaks korraldavad kohalikud omavalitsused aeg-ajalt kohalikule kogukonnale suunatud jäätmete kogumisringe, nii et prügi üleandmiseks ei peagi kodust kaugele sõitma. Kogumisringide ja muude jäätmete üleandmisvõimaluste kohta leiab infot omavalitsuste kodulehtedelt.

Töötlemise järel on võimalik jäätmeid taas kasutusse võtta, vähendades seeläbi vajadust uute toormaterjalide hankimiseks. Eriti suure keskkonnajalajäljega materjal on plast, mis laguneb aastasadu. Seetõttu annab RMK kogutud ja sorditud plastjäätmetele uue elu paigaldades riigimetsa tähistamiseks plastjäätmetest valmistatud postid.

Vähendamaks prügistamist, on RMK paigaldanud kõige problemaatilisematesse kohtadesse prügikaamerad, mis aitavad infot prügistajatest edastada kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile rikkuja vastutusele võtmiseks.

Samuti kutsub RMK kõiki valvsaid inimesi pildistama metsareostajaid, kirjutama üles nende autonumbreid ja edastama tõendusmaterjali Keskkonnainspektsioonile e-posti aadressil 1313@112.ee või keskkonnainfo telefonil 1313.

Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, teeb metsaaluse puhtaks maaomanik, kelleks riigimetsa puhul on RMK.

Populaarne

Tagasi üles