Põllumehed: ostuõiguse süsteemi sisseseadmine aitab takistada põllumajanduskütuse väärkasutust

Kui eriotstarbelist diislikütust kasutatakse selleks lubamatul otstarbel, näiteks sõiduautodes ja kaubaveol maanteetranspordil, jääb riigil saamata aktsiisitulu 36 senti liitri kohta.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamine on oluline, sest see annab võimaluse kütuse aktsiisimäära langetamiseks, leidsid tänasel kohtumisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid. 

Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni peavad oluliseks ka üleminekutoetuste maksmist järgmisel aastal, võimalusel parandades süsteemi ajakohaseks.

„Põllumehed tunnustavad valitsuse tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist ning kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist. Varasematest aruteludest on läbi käinud ka teisi ettepanekuid ja piiranguid süsteemi muutmiseks, mida põllumeeste esindusorganisatsioonid ei toeta,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Taluliit ja põllumajanduskoda teevad ettepaneku kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks. „Aktsiisi langetamine aitab meie tootjatel paremini turukonkurentsis püsida. Praegu on Eestis rakendatav põllumajanduskütuse aktsiisimäär üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt nõutud tasemest ning üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast. Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

Praegu on Eestis rakendatav põllumajanduskütuse aktsiisimäär üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt nõutud tasemest ning üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast.

Kohtumisel arutati ka üleminekutoetuste järgmise aasta kärbetega seonduvat. Üleminekutoetuste maksmine on olnud valitsusliidu erakondade selge lubadus – põllumehed vajavad kindlustunnet põllumajanduspoliitika rakendamisel. Mõlema liidu nõukogude esindajad olid ühel meelel, et üleminekutoetustel on Eesti põllumajandusettevõtjate toetamisel oluline roll ning vajalikud vahendid siseriikliku täiendava toetuse maksmiseks täismahus – 15,3 miljoni euro ulatuses – tuleb riigieelarvesse leida.

Tulevikku silmas pidades jälgivad põllumeeste esindusorganisatsioonide tähelepanelikult kavandatud põllu- ja metsamaade ümberhindamist, millega paralleelselt tuleb muuta ka kehtivat maa maksustamise korda ja määrasid. Põllumehed pole kindlasti nõus maamaksu olulise tõusuga, sest maa on nende jaoks üks peamistest tootmisvahenditest. Ka maa maksustamisel on tootjate jaoks tegevuse planeerimisel oluline pikaajaline kindlustunne.

Põllumajanduskoja ja Taluliidu kohtumisel osalesid mõlema organisatsiooni nõukogu esimehed ning nõukogu ja juhatuse liikmete esindajad.

Populaarne

Tagasi üles