Osale eksperimendis: kümmekond taime ootavad eestikeelset nime

Eestikeelset nimetust vajab näiteks Uncarina roeoesliana Rauh, millel on olemas küll eesti keeles olemas juba perekonnanimi – hiirelõksupuu.

FOTO: Wikipedia commons

Et kõikidel Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvavatel taimedel ei ole eestikeelseid nimesid, on külastajatel võimalik kümnekonnale sellisele liigile ise nimi anda. Ettepanekuid oodatakse 13.–27. septembrini.

Seni eestikeelse nimeta taimedele nimede kogumine on TÜ botaanikaaia eksperiment, mis lõpeb Teadlaste Ööl 27. septembri õhtul. Lõpliku valiku teeb ettepanekute seast botaanika terminoloogia komisjon.

Botaanikaaia kodulehel saab tutvuda eestikeelsete taimenimede moodustamise reeglige ning sinna on üles pandud ka nime vajavate liikide nimekiri, nende lühiiseloomustused ja veel mõned andmed, mida võib nime nuputamisel tarvis minna.

Ettepanekud palutakse tuua Tartu Ülikooli botaanikaaeda ise kohale (Lai 38, iga päev 10–17, 27. septembri õhtul 18–22), kus saab taimed ka oma silmaga üle vaadata.

Kust tulevad taimenimed?

Aastasadu on maainimesed paljusid taimi üksteisest eristanud ja neid ka kuidagi nimetanud. Rahvapäraseid taimenimesid hakati koguma juba möödunud sajandi alguses ja tulemusena ilmus Eesti taimede nimestik 1918. aastal. 1993. aastal ilmus põhjalik teos „Eesti taimenimetused“, mille autor on Gustav Vilbaste.

Paljud praegugi kasutusel olevad taimede nimed on alguse saanud rahvakeelsetest, näiteks hiirekõrv, kullerkupp, tõrvalill, ussikeel, kuusk, maasikas jt.

Sadakond aastat tagasi loodi Eestikeelsete taimenimede ja botaanika terminoloogia komisjon. See tegutseb siiani ja nende töö tulemus on näha Eestikeelsete taimenimede andmebaasis http://taimenimed.ut.ee/

Allikas: Tartu Botaanikaaed

Populaarne

Tagasi üles