Riik pakub toetust. Mida arvavad ettevõtjad?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

UPM-Kymmene Otepää ASi juht Silver Rõõmussaar leiab, et kriteeriumid, mida täita tuleb, ei ole enamikule ettevõtetele jõukohased.

FOTO: Maarius Suviste

Kuula artiklit

Riik hakkab uuest aastast toetama Ida- ja Kagu-Eestisse töökohtade loomist. Toetust saab tööandja, kes loob kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta. Küsitletud ettevõtjad on aga skeptilised.

Sotsiaalministeeriumi teatel on toetuse eesmärk aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele. Toetus koosneb palgatoetusest ja koolituskulude hüvitamisest.

Töökoha loomise toetust saab tööandja, kes loob kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta. Toetatakse aga ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt pooleteisekordne alampalk, mis 2018. aastal on 750 eurot.

Tööandjale hüvitatakse osaliselt töötaja palgakulu ehk 50 protsenti töötaja töötasust, ülempiir on kahekordne töötasu alammäär. Tööle tuleb võtta töötu, kes eelnevalt on olnud tööta üle kuue kuu ning on arvel Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas. Tööandjat toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot.

Ettevõtja leiab töötajad ise

„Tore, et riigi tasandil mõeldakse võimalustele, kuidas stimuleerida uute töökohtade loomist ja töötute suunamist taas töö juurde. Samas vaadates otsa tingimustele, siis kriteeriumid, mida täita tuleb, ei ole enamikule ettevõtetele jõukohased," ütleb UPM-Kymmene Otepää ASi juht Silver Rõõmussaar. Ta lisab, et luua viis uut töökohta kahe kuu jooksul pole lihtne isegi keskmise suurusega ettevõttele, väikeettevõttest rääkimata.

Vineeritehase juht nõustub, et palga osaline hüvitamine tundub ettevõtjale kindlasti atraktiivne ja motiveerib vähemalt kaasa mõtlema. „Siiski, võttes arvesse viie uue töökoha nõude ja lisades tingimuse, et tööle tuleb võtta üle kuue kuu töötuna arvel olnud inimene, siis see pole tänases tööjõusituatsioonis lihtne ülesanne,” lausub Rõõmussaar. Ta tõdeb, et paraku kohtab töötute seas päris tihti niinimetatud põhimõttelise töötu fenomeni – inimene on küll töötuna arvel ja statistiliselt töötu, kuid tegelikult puudub tal igasugune huvi tööle naasta.

„Leiame oma inimesed ja üha enam leiavad uued kolleegid ise tee meie juurde,” ütleb Silver Rõõmussaar. „Seoses veidi keerukamate toodete ja normaalsest tööjõuliikumisest tekkinud vajadusega oleme viimasel aastal palganud päris palju inimesi. Meie meeskonnaga on liitunud ka mõned töötuna arvel olnud, kuid nende osakaal on väike ja koguarv aasta lõikes ei oleks piisav, et antud kampaaniast osa saada.”

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp sõnab, et Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse kogemus näitas, et toetusega on võimalik tööandjaid motiveerida looma ka 20 uut töökohta kahe kuu jooksul.

„Arvestades piirkondliku töökoha loomise toetuse rangemaid tingimusi – palgakriteerium – ja Kagu-Eesti spetsiifikat, kus suurettevõtteid on märksa vähem, leidsime, et nõutav töökohtade arv peaks kindlasti olema palju väiksem,” leiab Sepp. Tema sõnul annab viie töötaja nõue mastaabiefekti ja soodustab just laienemis- või arenguplaaniga tööandjaid, kes on valmis piirkonda looma rohkem töökohti.

„Vaatasime ka, kui palju on sihtmaakondades tööandjaid, kes on aastail 2015–2018 kolme kuu jooksul loonud viis töökohta. Selgus, et neid on meie teenuse plaanitud mahu kontekstis arvestatav hulk.”

Farmitööle tulevad ukrainlased

Kas ei piisaks toetuse saamiseks ühe-kahe töökoha loomisest? „Ühe-kahe töökoha toetamise korral on suurem oht tühikuluks ehk selleks, et toetame töökohti, mille tööandja oleks suutnud tegelikult ka ise luua,” ütleb Annika Sepp. „Samuti on ühe või kahe töötaja värbamiseks tööandjatel võimalik kasutada teisi töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid.”

Valgamaal Tõrva vallas Koorkülas asuva Tõntso Agro OÜ juhatuse liige Triinu Kõressaar on öelnud, et ta ei tea täpselt riigi kavatsuse tagamaid, kuid Eestis on terav tööjõupuudus ja seda alates lihttöölistest kuni spetsialistideni välja.

„Inimene, kes on kuus kuud töötu, ilmselgelt tööd teha ei soovi. Riik võiks analüüsida regulaarsete töötute käitumismustrit, ehk annab sealt kokku hoida,” arvab ettevõtja. „Meie viimase aasta jooksul farmi poolele töötajat Eestist sisuliselt ei leia ja teeme koostööd ukrainlastega.”

Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda järgmise aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni. Piirkondlik töökoha loomise toetus tugineb Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse kogemusele.

Töötukassa teatel oli septembri lõpus Eestis töötuna registreeritud 28 927 inimest, mis moodustab 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,4 protsenti. Registreeritud töötus oli septembri lõpus kõige suurem Valgamaal – 8,2 protsenti.

Tagasi üles