/nginx/o/2018/08/22/11305300t1hbf4c.jpg)
Ülevaate, kui palju tänavune põud on Eesti eri paiku kimbutanud, loodab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saada homseni kestva taime- ja loomakasvatajate küsitluse tulemustest. Mida enam põllumehi leiab mahti vastata, seda täpsem ülevaade ja suurem lootus, et Euroopa Komisjon leiab meetmeid, mis aitaksid põua tõttu raskustesse sattunud tootjaid.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus selgitab, et Euroopa Komisjon ootab Eestilt augusti lõpuks põhjalikku infot põuakahju kohta, et otsustada, kas on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.
Uuringuga loodetakse saada ammendav ülevaate, milliseks kujuneb põllukultuuride saagikus ja saak Eesti eri piirkondades. Selle info põhjal saab koostada üldistuse Eesti teravilja-, rapsi- ja kaunviljade toodangu mahust kultuuride lõikes.
„Usun, et see info on vajalik kõikidele turuosalistele – põllumeestele, vahendajatele ja vilja tarbijatele: söödatehased, loomakasvatajad, toidutööstused. Euroopa Komisjon ootab Eestilt põuakahju infot, loodame, et uuring aitab Maaeluministeeriumil komisjonile saata kvaliteetsema sisendi,” selgitab Sõrmus.
Möödunud aasta sügisel korraldas EPKK samuti sarnase küsitluse. Siis vastas ligi 700 põllumajandustootjat. Küsitluse andmed edastati Maaeluministeeriumile, kes omakorda pani nende põhjal kokku vastuse Euroopa Komisjonile, kes otsustas nende andmete põhjal Eestile eraldada 1,3 miljonit eurot taliviljade hävimisest või külvamata jätmisest tekkiva kahju hüvitamiseks. Nüüd septembris maksab PRIA selle abi tootjatele välja. PRIA esialgseil andmeil kujuneb erakorralise toetuse ühikumääraks 33 eurot hektari kohta. Toetust taotleti 45 000 hektarile ja määratakse 40 000 hektarile.
Käimasolevale küsitlusele oli kahe esimese päeva jooksul vastanud 214 põllumajandustootjat (nendest 116 on tavatootjad ja 98 mahetootjad), vastajatest 161 on taimekasvatajad või segatootjad ning 53 tegelevad vaid loomakasvatusega.
Esimesed andmed näitavad, et teravilja keskmine saagikus meenutab 2016. aasta tagasihoidlikku saaki. „Enamik vastanud teraviljakasvatajatest ütleb, et nende saak jääb tänavu rohkem kui 30 protsenti mullusest väiksemaks,” nendib Sõrmus.
Kui vaadata suurema kasvupinnaga kultuure, siis küsitlusele vastanute hulgas on parimatel talinisu saak ligi 5000 kg/ha, kuid tabeli teises otsas on neidki, kelle talinisu saak ulatub vaid 1000–1500 kg/ha. Keskmine talinisu saagikus on praegu alla 3000 kg/ha.
Suvinisu saagikus varieerub samuti 1000 kilogrammist kuni 4500 kilogrammini hektari kohta. Keskmine suvinisusaak on praegu umbes 2300 kg/ha. Suviodra keskmine saak on praeguse seisuga 2200 kg/ha, samas kõige väiksemad saagid jäävad alla 1000 kg/ha ja kõige paremad saagid ulatuvad 4500 kg/ha.
Loomakasvatajaid on praegu vastajate hulgas olnud 126. Nendest ligi pooled on 14. augusti seisuga suutnud koguda alla poole loomade söötmiseks tarvilikuks rohusöödast. Umbes kolmandik on suutnud varuda 50–75 protsenti rohusöödast. Vaid 10 protsenti vastajatest on suutnud varuda rohusööta vajalikus koguses.