Mets on saadud laenuks lastelt, mitte päranduseks vanematelt

Mets on ka meie tuluallikas, kuid see ei tähenda kindlasti oma metsa ülepeakaela esimesele pakkujale mahamüümist, vaid mõistlikku metsamajandamist.

FOTO: Erakogu

Eestimaal on enam kui 100 000 erametsaomanikku, kelle omandis on umbes pool Eesti metsamaast. Ühistulisse tegevusse on neist kaasatud kümnendik. Miks peaks erametsaomanik soovima metsaühistuga liituda?

Ligikaudu pool Eestist on kaetud metsaga. Mets ja metsamajandamine on aastatuhandeid meie igapäevaellu kuulunud. Metsa minnakse seenele-marjule ja lihtsalt puhkama, mõtteid koondama. Arvatavasti pole paremat stressirohtu kui paaritunnine rännak metsas. Tõenäoliselt on sootuks teine tunne, kui minnakse päris oma metsa. Samuti on mets meie tuluallikas. See ei tähenda kindlasti oma metsa ülepeakaela esimesele pakkujale mahamüümist, vaid mõistlikku metsamajandamist, mis tagab tulu ja finantsilise turvatunde aastateks või lausa põlvkondadeks.

Miski ei sünni niisama

Eesti Metsaühistu juhatuse liige ja asutaja, metsanduskonsultant Rünno Viir ütleb, et looduses ei sünni midagi niisama. „Tihti näeme kevadel aias õunapuudel suurt õiemerd, mis tõotab rikkalikku saaki. Piisab aga ühest pakaselisest kevadööst ja kogu saagilootus on luhtunud,” lausub ta. „Nii on ka metsaga – kogemus ja teadmised on need, mis teevad meid metsaga sinasõbraks.”

Viir jätkab, et esmased metsandusteadmised pärandatakse tihti isalt pojale, ent eestlane on hakanud metsast võõranduma ja sellest on kahju. „Teadmised, mis kandusid põlvest põlve, on hääbumisohus. Meie ühistu üks eesmärk on teha kõik, et metsaomanike teadmised ja tahe oma metsa eest ise hoolt kanda ei kaoks, vaid tõstetaks taas au sisse,” räägib ta. Samavõrd on tähtis säilitada side loodusega.

Lõviosa eestimaalasi on metsa saanud pärandina. Tõnu Tomannist sai samuti metsaomanik vanavanaisa talu pärimise teel. „Kuna tegemist on küllalt vana metsaga, nõuab see tarka ja läbimõeldud majandamist. Nagu paljudel teistel metsaomanikel polnud minulgi teab mis teadmisi-kogemusi,” meenutab mees. „Kohtusime Rünno Viiriga, kes tegutses toona konsulendina, arvatavasti aastal 2010. Tollal võimaldas riik Erametsakeskuse kaudu erametsaomanikele konsultatsiooni. Tema juhtus minu konsultandiks,” jätkab ta.

Hiljem asutas Viir Eesti Metsaühistu ja kutsus ka Tomanni selle liikmeks. „Nüüdseks oleme koostöös Eesti Metsaühistuga teinud maaparandustöid (kraavide uuendamine, metsakaitse), uuendusraied ja osalenud paljudel koolitustel,” loetleb ta.

Iga metsaühistu isemoodi

Tomann ütleb, et metsaühistud erinevad fookuselt ja teenuste ulatuselt päris palju. „Kuna pole keelatud olla korraga mitme ühistu liige, soovitan seda võimalust kasutada.”

Ühistud pakuvad Tomanni sõnul rühmakoolitusi ja muid koolitusi. „Viimasel ajal on seda vähemaks jäänud, sest liikmed on juba piisavalt teadlikud. Algusaastail oli ühistu liikmete koolitamine primaarne, edasi liikus fookus kõikvõimalike toetuste taotlusele ja nende abil tööde tegemisele,” kõneleb ta.

Tomanni arvates on hea, kui nooremad ühistuliikmed mõned tööd koos ühistuga ise läbi teevad, sest siis kinnistub kogemus koos teadmistega ning edaspidi on nad valmis asju ka ise tegema.

Usalduskrediit on olulisim

Metsamajanduse juurde kuulub nii raie kui ka edasine metsauuendus, siingi saavad ühistud abiks olla. „Ühistutel on enamasti usaldusväärsed koostööpartnerid ja info liigub selles vallas enamasti soovituslikul teel,” sõnab Tomann. Eesti Metsaühistu liikmete arv on jõudsalt kasvanud – algselt Harjumaal alustanud ühistu on laienenud üle Eesti.

 „Julgustaksin küll erametsaomanikke metsaühistu liikmeks astuma, sest professionaali kaasamine metsamajandamisse on igati mõistlik ja põhjendatud. Ka liigub turul igasuguseid tegelasi, oleme ju kõik kuulnud isehakanud kokkuostjatest. Ühistu kaudu toimetades on usalduskrediit suurem,” sõnab ta.

Tomanni sõnul püütakse metsaomanikku tihtipeale oma metsa kahtlastel tingimustel müüma meelitada ning kui metsaomanik pärast taipab, et on orki lennanud, on juba hilja. Petiseks osutunud „partner” tegutseb edukalt edasi ja enamasti ei juhtu temaga midagi hullu.

Ühistu kaitseb erametsaomaniku huve

„Ka ei suuda üksiküritaja alati end riiklikul tasandil parimal moel esindada ja tema hääl ei pruugi välja kosta,” põhjendab Tomann. „Ühistu peaks olema see, kes esindab väiksemaid erametsaomanikke seadusloomes.” Ka maksustamine on tähtis, et väikeomanik ei satuks ebasoodsasse olukorda, kuna teenib elu jooksul metsast tulu vaid üks kord ja ülejäänud aeg on ainult kulud.

Veel toob Tomann välja nüüdse „Eestimaa metsade hävitamise” retoorika, kus praegu sageli vint üle keeratakse. „Ka siin on ühistu roll seista üheülbalise ühiskondliku hoiaku kujunemise vastu, mille kohaselt on oma metsas kasvõi hooldusraiet tegeva inimese ainus soov meie metsa hävitada,” muigab ta.

Ka Peeter Leidmaa päris metsamaa oma vanaisalt. „Kui taasiseseisvumine tuli, hakkasin ise metsa majandama. Muretsesin saed ja muu vajaliku. Tegin ise küttepuud, palgiteoks palkasin mõne külamehe abiks,” alustab ta.

Ajapikku mõistis Leidmaa, et sel moel toimetada pole majanduslikult kõige efektiivsem. „Lepid näiteks ühe palgipikkuse kokku, mida lõigata, kuid kõik muu, mis ei kuulu kokkulepitud sortimenti, läheb joonelt kütteks. See ei tundunud kõige õigem,” räägib ta.

Leidmaa juhtus osalema Saku Vallamajas toimunud RMK infopäeval. „See oli vast viis aastat tagasi,” ütleb mees. „Tekkis mõte, et võiksin mõne metsaühistuga liituda, saaksin vajalikku nõu. Kahest minu väljavalitud nimest oli Rünno Viir see, kes kiiremini ühendust võttis.” Mindi koos metsa ja Leidmaa küsis otse: „Kui see oleks Sinu mets, Rünno, mis sa siin ette võtaksid?”

Nüüdseks on koostöös ühistuga Leidmaa metsamaal tehtud raie, mille tulemusel kujundati kahehektariline maatükk parkmetsaks. „Ilusad tugevad männid jäid püsti, sai ilus,” on mees rahul.

Lageraie parim ajastus

Metsadega tutvumisel selgus, et Leidmaa maal on metsatükke, kus on mõistlik teha üksnes lageraiet, ent üheskoos otsustati, et seda tehakse siis, kui hinnad on soodsad. „Nüüd, mil palgihinnad ilmastikuolude tõttu tõusid, võttis Rünno Viir minuga ühendust ja toimus suurim raie, mis minu metsas on ajalooliselt seni toimunud,” sõnab ta. „Tänu õigele ajastusele ületas tulu esialgse pakkumise vaat et 50 protsenti,” ei varja Leidmaa heameelt. Nüüd on asjad sealmaal, et samade tükkide peal on mõeldav kevadel projektirahastuse toel teha mineraliseerimine, istutus ja kraavide taastamine.

Paar aastat tagasi pakkus Eesti Metsaühistu võimalust kasutada soodustingimustel puulõhkumismasinat. „Sain mitme aasta küttevaru kodu lähistelt metsast tehtud,” sõnab Leidmaa.

Ka tema toonitab usaldusväärsust ühistusse kuulumise eelisena. „Enne ühistuga liitumist sain 2–3 telefonikõnet kuus, kus pakuti mingit raha ja taheti mets ära osta küll maaga, küll ilma. Toonitati, et raiega peaks kiiresti algust tegema, muidu võib mets kätte ära mädaneda,” lausub ta muigamisi.

Leidmaa loodab, et neist kohtadest, kus praegu lageraie tehtud, tõuseb tulevikus kasu järeltulevatele põlvedele. „Mets on ju taastuv ressurss ja õnneks kasvab ajapikku ka peale.”

Läbimõeldud metsamajanduskava

Eesti Metsaühistu juhatuse liige Rünno Viir ütleb, et kõikide tegemiste õnnestumise alus on võimalikult „värsked” takseerandmed. „Alles seejärel pannakse kokku esialgne omanikutulu kalkulatsioon,” sõnab ta. Veel on tähtsad metsakaitselised küsimused, mida üheskoos omanikuga läbi arutatakse. Koos otsustatakse ka ettevõtlusvorm, mille alusel on metsaomanikul arukaim toimetada.

„Hindame kraavide seisukorda metsamaal ja arutame, kuidas on kõige targem puitu müüa – on see siis enampakkumine, kasvava metsa müük või kasvava metsa müük sortimentide alusel,” kirjeldab Viir oma tööd ühistu juhina. Veel kuuluvad ühistu tööde ja tegemiste loetellu mineraliseerimine, istutustööd ja hooldusraie.

Eesti Metsaühistu veab metsamaterjali välja ka ATVga, mille haakes on käru koos tõstukiga. „Sel moel on võimalik metsa välja tuua pinnast kahjustamata ka neist kohtadest, kus suured traktorid enamasti hätta jäävad,” lausub Viir.

Tööde CV

„Väga tihti olen olukorras, kus kohtun metsaomanikuga esimest korda ja kohe alustame tehinguga, mille rahaline väärtus on kümnetes tuhandetes eurodes ning tehtud töö jälg metsamaale jääb sajanditeks,” ütleb Viir. „Eesmärk on teha metsatöö nii, et metsamaa tootmispotentsiaal ei vähene, vaid jääb samaks või suureneb,” lausub ta ning lisab, et on tihti näinud pärast raietöid pilti, kus metsa kasvatamise asemel võiks hakata kasvatama riisi.

„Mõistagi ei maksa paljas jutt midagi,” ütleb ta. Seetõttu on Eesti Metsaühistu enne tööde algust andnud esmakordselt kontakteerunud metsaomanikule võimaluse tutvuda juba tehtud töödega. „Metsaühistu-siseselt kutsume seda tehtud tööde CVks,” sõnab Viir.

Kommentaar

Antti Jartsev, ANT Metsahalduse OÜ:

2013. aasta talvel töötasime alltöövõtjana Rünno Viiri isiklikus metsas Tartumaal Maaritsas. Rünnole meie raietöö kvaliteet ja suhtumine meeldis ning järgmine raie tema metsas toimus juba ilma vahemeesteta. Järk-järgult kaasati meid ka ühistu tegemistesse ja praegu on ühistu üks meie suuremaid tööandjaid – umbes kolmandik aasta mahust.

Koostöös ühistuga oleme arendanud igapäevast tööd nii, et klientidel on ülevaade metsas toimuvast iga päev olemas. Kasutame elektroonilisi teavitusi ja vahelaoprogrammi, kust reaalajas saabub info sisuliselt iga puunoti liikumise kohta. 

On tähtis, et praegu, kus kõik metsaga seonduv kirgi kütab, oleks meie tegevus ka kõige metsavõõramale kliendile selge ja läbipaistev. 

Kliendi jaoks on kindlasti mugav, et peale raietöö saab ka muud metsas vajalikud tegevused tellida ühest kohast. Raiet planeerides saab kokku leppida edasises uuendus- ja hooldustöös ja töö tegijale jääb kohustus needki teha. 

On hea, et arusaam „pole-metsa-pole-probleemi” ehk igal juhul lageraie pooldamine pole õnneks antud metsaühistus juurdunud. Alati on võimalus teha vahekasutusraieid ja kodukoha-äärseid metsi saab majandada ka püsimetsana. 

Loe ka neid

Tagasi üles