Märja suve järelkaja: hilja külvatud ja ligunevad taliviljad teevad põllumehed taas murelikuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Soojad talved on viimastel aastatel niivõrd tavaliseks saanud, et veeuputus põldudel pole mitte ainult sügiseste sadude ega kevadiste suurvete aegne teema, vaid on täiesti aktuaalne ka traditsiooniliselt lumerohkel detsembril. Mida peaks tegema aastaaegade tsüklilisusega arvestanud põllumehed ning kas kliimamuutus rikub lõplikult meie talvise saagi?

Sooja talve mõjud talvisele saagikasvatusele ja kevadisele tärkamisele

«Öeldakse, et parim taimekaitsja on pakane! Tänu külmale talvele ei ole meil taimekahjurid nii suureks probleemiks kui on sooja kliimaga maades,» ütles vilja- ja seemneäris tegutseva Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Näiteks Soomes kasvatatakse viirusvaba seemnekartulit Lapimaal, kuna seal pole lehetäisid, kes viirushaiguseid edasi kannaksid. Ka taimehaigustele meeldib enam soe ja niiske kliima.

«Kui meie talved pehmemaks muutuvad, siis on ka oodata enam taoliseid kahjurputukaid, keda meil veel mõnikümmend aastat tagasi ei olnud või oli minimaalselt. Näiteks kartulimardikas. Taimekasvuks on muidugi pehmem ja lühem talv soodsam,» rääkis Ameerikas. «Mida varem saavad taimed kevadel kasvu alustada, seda enam on loota, et tuleb hea saagiaasta. Seda näitas väga hästi ka 2015. aasta, kui juba märtsikuus olid taliviljapõllud täies kasvujõus ja tuligi läbi aegade suurim vilja kogusaak ligikaudu 1,5 miljoni tonniga,» lisas ta.

Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul teeb tulevikku vaadates pisut murelikuks, et hilinenud koristus takistas rukki külvamist, mistõttu võib prognoosida, et rukki koristuspind jääb järgmisel aastal tänavusega võrreldes tagasihoidlikumaks. «Kui tänavu ulatus küsimustikule vastanud tootjate rukki koristuspind 2583 hektarini, siis külvati vaid 2006 hektarit rukist. Külvipind moodustab seega 78 protsenti tänavusest koristuspinnast,» ütles Sõrmus.

Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Milleri sõnul on üldiselt teada see, et saagikoristus jäi hiljaks ja sellest tulenevalt ei olnud lisaks võimalik liigsete sademete tõttu talivilja külvata.

Ennustamatu ilm tuleb üle elada

Taimede kasvuks on kõige soodsam ühtlase temperatuuriga talv. Isegi külmakraadid ei ole nii ohtlikud kui on suured temperatuurikõikumised. Sügisel taimik «karastub», mis tähendab, et rakumahlades vee kontsentratsioon vähened ja suhkrute osatähtsus tõuseb. Kui sügisel oli piisavalt päikesepaistet ja öökülmasid, siis on meie külmakraadid üldjuhul taolised, mis taliviljadele liiga ei tee.

Hullem on olukord siis, kui tuleb keset talve või kevadel soojaperiood ning taimik hakkab vahepeal kasvama. See paneb taimemahlad liikuma ja suhkrute osatähtsus väheneb nii, et ka väike miinuskraad võib saatuslikuks saada. «Taoline ebasoodus soojaperiood oli näiteks 2016. aasta jaanuaris. Suurim talirapsi hukkumine oli aastal 2002, kui aprillis tuli talv tagasi ja terves Ida-Euroopas hukkus kogu taliraps,» rääkis Margus Ameerikas.

Palju ennetustööd saab põllumees ka ise ära teha

Näiteks talirapsil on selge korrelatsioon õige külviaja ja talvitumise vahel. Liialt varased augusti alguse või lõpu külvid on tunduvalt suuremas talvitumisohus kui õigeaegselt tehtud külvid, mille puhul on taimed tugevamad ja talvekindlamad.

Palju talvitumisprobleeme põhjustavad ka taimehaigused. Nende vastu on olemas aga seemnete puhtimispreparaadid või sügisene pritsimine. Olemas on ka erinevad taimi tugevdavad preparaadid, mis soodustavad sügisest karastumist, näiteks «Final K».

«Kindlasti tasub ka riske hajutada talvekindlamate liikide ja sortide valikuga. Rukis üldjuhul talvitub meil väga hästi ning mingi osa taliviljadest võiks kindlasti selle kultuuri all olla. Väga oluline on varakevadine periood, kui talve alt tulnud nõrk taimik tuleb üles turgutada ja taimikule soodsa toitumisega heale saagile alus panna,» rääkis Margus Ameerikas.

Lõpuks on fakt on see, et osa taliviljast jäi külvamata ning nüüd on maha saadud vili kuni kevadeni heitlike ilmade meelevallas. seega reaalsed kahjud selguvad alles kevadel. «Talvitumiskahjud on paiguti erinevad, kuna need on tingitud sügisel külvatud seemne kvaliteedist, külviajast, sügisesest väetamisest, erinevatest muldadest ja muudest teguritest. Põldudel, mis on siiani lumega kaetud, on kahjustuste oht väiksem, aga võib arvata, et osasid põlde ootab siiski ümberkülv,» rääkis Jaan Bachmann Valgamaa Põllumeeste Liidust 2015. aastal sama murega silmitsi seistes.

Taliviljade normaalseks talvitumiseks peaks pinnas olema 15–20 cm sügavuselt külmunud ja temperatuur võrsumissõlme ning rapsil ja rüpsil juurekaela sügavusel 5 kuni 8 miinuskraadi piires.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles