Esmaspäeval jõustus maaeluministri määrus, millega annab Euroopa Liit (EL) Venemaa toiduainete sisseveo keelustamisest tingituna erakorralist toetus puuviljakasvatajatele, millega eemaldataks turult 2000 tonni puuvilju.
EL aitab puuviljakasvatajatel 2000 tonni toodangut turult eemaldada
23. oktoober 2017, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määrusega kehtestatakse ajutine erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele kuni 2000 tonni värskeks tarbimiseks mõeldud õunte, pirnide, ploomide ja maguskirsside turult kõrvaldamiseks, saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks, teatas ministeerium.
Erakorraline abimeede on avatud alates 23. oktoobrist kuni tuleva aasta 30. juunini või kuni 2000 tonni suuruse koguse täitumiseni.
Venemaa kehtestas 2014. aastal impordikeelu mõningate toodete, sealhulgas puu- ja köögiviljade importimiseks EList Venemaale. Sellele vastuseks on Euroopa Komisjon võtnud kasutusele ajutisi erakorralisi toetusmeetmeid, mis lubavad tänavu igal liikmesriigil puuviljatootjaid kuni 2000 tonni puuviljade turult eemaldamisega toetada.
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid lisakulusid riigieelarve vahenditest. Puuviljasektori erakorralist toetust rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) eelarvest. Sildfinantseerimise vahendeid taotletakse vastavalt laekunud taotlustele.
11 tootjat on juba toetust kasutanud
Alates põllumajandusministri 2014. aasta puu- ja köögiviljasektori erakorralise toetuse määruse jõustumisest on erakorralisi toetusmeetmeid rakendanud 11 erinevat põllumajandustootjat, kellele on ELi ajutist erakorralist finantsabi makstud kokku 79 500 eurot. Toetusmeetmetest on rakendatud porgandi-, peakapsa-, õuna- ja mustikasaagi koristamata jätmist.
2014. aastal jäeti saagi koristamata jätmise meetme raames koristamata arvestuslikult 955 tonni porgandit ja 290 tonni peakapsast, mille kohta liidu finantsabi oli kokku 41 800 eurot. Saagi koristamata jätmise meedet rakendas kuus põllumajandustootjat ning liikmesriigile eraldatud 3000 tonni suurusest kogusest kasutati ära 41 protsenti.
2015. aastal jäeti koristamata arvestuslikult 508 tonni porgandit, 130 tonni peakapsast, 9 tonni mustikaid ja 6 tonni õunu, mille kohta liidu finantsabi oli kokku 22 500 eurot. Saagi koristamata jätmise meedet rakendas viis põllumajandustootjat ning liikmesriigile eraldatud 3000 tonni suurusest kogusest kasutati ära 22 protsenti.
2016. aastal jäeti koristamata arvestuslikult 396 tonni porgandit, mille kohta liidu finantsabi oli kokku 15 200 eurot. Saagi koristamata jätmise meedet rakendas kolm põllumajandustootjat ning liikmesriigile eraldatud 3000 tonni suurusest kogusest kasutati ära 13 protsenti.