Arendaja soovib Muratsi külasse rajada Eesti esimese mahevesiviljeluse põhimõtteid järgiva vähikasvanduse, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Saaremaa vähikasvandus lubab uudse lahendusega paremat toodangut
20. detsember 2017, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne Saare vallavalitsusele läkitatud ülevaates märgib arendaja Tarmo Kaseorg, et Mere ja Mereäärse kinnistule on kavas ehitada kolm kasvutiiki, suguvähkide tiik ja noorvähkide tiik, veepeegliga kokku ligikaudu 3500 ruutmeetrit. Kuna kinnistud asuvad Kastilahe hoiualal, soovib arendaja järgida kasvanduses mahevesiviljeluse põhimõtteid, mida üheski teises Eesti jõevähikasvanduses teadaolevalt veel ei kasutata.
Viieaastase tootmistsükli jooksul peaks kasvandus tootma ligikaudu 10 000 jõevähki. Põhiline osa toodangut müüakse elusalt, väiksem osa sügavkülmutatult. Suuremaid koguseid vähki on võimalik müüa otse Soome, kus jõevähi järele on suur nõudlus.
Kaubavähi kõrval hakkab tulevane kasvandus pakkuma ka asustusmaterjali ja tegema koostööd vähiturismiteenust pakkuvate firmadega.
Eestis on praegu 23 vähikasvandust, millest 10 asub Saaremaal. Statistikaameti andmetel müüsid Eesti vähikasvandused 2016. aastal vaid 700 kilo toodangut, millest saab Kaseoru hinnangul järeldada, et Eesti vähikasvanduste toodang on ühtaegu väike ja aastate lõikes ka väga kõikuv. Kehva olukorra peamine põhjus tuleneb projekteerimis- ja ehitusvigadest, aga ka poolikutest projektlahendustest. Tarmo Kaseorg avaldas kirjas vallavalitsusele veendumust, et tema kvaliteetse projekti elluviimisel eesmärgid saavutatakse ja statistikaameti andmed, mis puudutavad jõevähkide müüki, paranevad.
Vähikasvanduse rajamiseks Muratsi külasse tuleb muuta valla üldplaneeringut.
Loe lähemalt ajalehest Saarte Hääl.