Vihmasabinad ja öökülmaoht ajavad saagilootja närvi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmast rääkides rõõmustab OÜ Vändra tootmisjuht Kaido Madisson, et vanajumal on nende kandis olnud sel aastal oma meeskonna mees.
Ilmast rääkides rõõmustab OÜ Vändra tootmisjuht Kaido Madisson, et vanajumal on nende kandis olnud sel aastal oma meeskonna mees. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kauaaegne agronoom ja Eedu-Ennu talupidaja Eduard Jaansen arvab, et ilmastiku poolest ei ole tänavune aasta põllupidajale veel kõige hullem, aga kuna suvi on jahe, venib vegetatsiooniaeg pikemaks ja saagid valmivad paar nädalat tavalisest hiljem. 

«Saagi poolest ei ole see aasta kõige hullem ja ega vihmagi pole meie kandis Nurme külas palju tulnud, aga ta tilgutab niimoodi, et rikub päeva ära,» nendib Pärnu külje all toimetav Jaansen. «Läksin ühel päeval ristikuseemet võtma, sain põllu peale, tegi juba traktori aknad märjaks, tuli tagasi tulla. See teebki teatud mõttes närviliseks, et saaks justkui põllule minna, aga siis tuleb sabin kaela.»

Eedu-Enno talus on kaks ja poolsada hektarit koristuspinda, enamasti heinaseemne, oa ja soja all. Kui tavaliselt on timutiseemet koristatud juulis, siis seekord sai seda tööd teha alles augustis, nii et tubli kuu aega hiljem. Uba on talupõllul nii ilus, et Jaansen pole enda sõnul sellist põllu peal veel kasvamas näinudki, aga koristada seda veel ei kannata. Kuigi alumised kaunad on juba mustad, ülemised veel rohetavad ja alles nädala-paari pärast võib uba võtma hakata.

Seevastu esimest aastat seemneks kasvatatav Eestis aretatud sojauba teeb murelikuks, sest kultuur tahab eriti sooja suve ja küsitav on, kas kaunad jõuavad enne öökülmasid valmida. 

Vanajumal hellitab

Eedu-Enno taluga võrreldes ligi kümme korda suuremal pinnal kasvatab tera- ja kaunvilju OÜ Vändra, mille tootmisjuht Kaido Madisson ütleb, et vanajumal on nende kandis olnud sel aastal oma meeskonna mees.

«Meie ei saa kurta, 1. septembriks oli talivili kõik maas ja panime külviku uuesti kuuri alla, sellega on juba mure murtud, koristada on veel põhiliselt suvinisu ja natukene otra, kusagil 400 hektari ringis,» annab Madisson mihklikuu esimese täisnädala lõpul ülevaate sellest, kuhu Jakobsoni-mail on sügistöödega jõutud.

Kogemustega tootmisjuhi jutu järgi on aeg nihkes ning osaühingus on liigutud selles taktis, nagu põllul vili on küpsenud. Aga näiteks suvinisuga pole ühelgi sügisel olnud nii, et see pole 8. septembrikski võetud ja tera küpsemiseks on vaja veel vähemalt paari ilusat kuiva sooja päeva. Koristatud on ka taliraps, aga saak ei pane käsi plaksutama. Suviraps ligemale 170 hektaril on alles roheline ning enne paari-kolme nädalat pole see koristusküps.

«Saagid on meie maa kohta olnud head, ei tohi kurta, tera ei ole õnneks väga lahjaks jäänud, kuigi toiduklassi müügivilja on keeruline saada, talinisu läks proovide järgi söödaklassi, nüüd loodame suvinisu peale, et sealt võib veel natukene saada müügivilja, aga rukkiga läks hästi,» selgitab Madisson, lisades, et Vändra osaühingu põhitegevus on piimakarjakasvatus ja oma toodetud vili kulub karjasöödakski ära. 

Mais kardab külma

Loomakasvatussuunda nimetabki tootmisjuht savimaadega Vändra eeliseks, sest iga kolme aasta järel tuleb ümber künda üle 300 hektari rohumaad ja sellesse saab adra sisse lüüa juba juuli keskel, nii et taliviljade külviks on võimalik maad varakult ette valmistada.

«Eelmisel aastal oli meil päris suur probleem talivilja külviga, saime talirapsi ja rukki maha, aga talinisu ajaks läksid põllud nii pehmeks, et kaevasime ekskavaatoriga põllu peal külvikut, et seda kätte saada, sel aastal on külviga hästi õnnestunud, saime jutti talirapsi, talinisu ja rukki maha,» on Madissonil põhjust rõõmustada. Samas toob murekortsud otsaette teadmine, et vahepeal kiskus öösel temperatuur juba nulli, aga paarsada hektarit maisi on põllul ja tõlvik hakkab alles nüüd, septembri keskel valmima.

Maaeluministeeriumi põllumajandussektori ülevaatest võib sellesügisestele saagikoristajatele, kündjatele, külvajatele meenutada, et aasta tagasi oli augustis vili küps, aga põllud muutusid suurtest sadudest pehmeks ega kandnud masinaid, koristustööd oli takistatud ja pikaleveninud koristusega langes teraviljasaagi kvaliteet ja suurenesid saagikaod. Seevastu september oli tavalisest paari kraadi võrra soojem ja sademete poolest normist kuivem ning hilinenud saagikoristus sai täishoo, nagu ka taliteraviljade külvamine. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles