Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tomatid-kurgid sirguvad ka mahedalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti kliimas on võimalik kasvatada kurki mahedalt ja saada head saaki. | FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Enamasti avastavad need, kes tahavad aias keemiat vältida, et saak ei tule kuigi suur ja viljad jäävad väikeseks. Samuti kimbutavad taimi haigused ja kahjurid. Tõeline mahepõllumajandus nõuab suurt pühendumist ja kulusid, mis käib paljudele üle jõu.

Maa Elu uuris mahepõllunduse ekspertidelt, kas Eesti kliimas on aiandushuvilisel võimalik keemiat kasutamata tomateid-kurke ja teisigi köögivilju kasvatada ja head saaki saada, ilma et peaks suuri kulutusi tegema.

Ingrid Bender, kes töötab Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Sordiaretuse osakonna teadurina, kinnitab, et Eesti kliimas on tomatit-kurki võimalik kasvatada mahedalt ja saada head saaki.

Mahekasvatuses on kõige tähtsam, et taimed oleksid piisavalt väetatud ja kastetud ehk igale kultuurile tuleb luua soodsad kasvutingimused. Selleks peab olema sobiv kasvukoht (näiteks soojalembelistel kultuuridel päikesepaisteline ja külmade tuulte eest varjatud), pinnas (substraat) ja hooldus, siis haigestuvad taimed vähe või üldse mitte (sõltub palju ilmastikutingimustest), loetleb Bender tähtsamad tingimused.

Mahetomatit on Benderi sõnul kõige lihtsam kasvatada mullal kütteta kasvuhoones. „Mulla väetamiseks on väga hea kõdunenud veise- või hobusesõnnik,” ütleb ta. Sama head on nende sõnnikute sisaldusega kvaliteetsed kompostid. Need väetised tagavad juurehaiguste allasurumise.

Lehtede ja viljade haigusi aitab soojal suvel vältida või vähendada kasvuhoone ööpäevaringne tuulutamine, nii saab kasvuhoones hoida õhuniiskuse võimalikult väikese ja taimed on pidevalt kuivad.

„Kahjurid ei ole taimede õige hoolduse korral kütteta kasvuhoones probleemiks. Kui tomatiga samas kasvuhoones kasvatada ka mõnd kurgitaime ja jälgida tomatikasvatamise nõudeid, siis kurkki annab head saaki ilma tõsisemate haigusteta ja kahjuriprobleemideta,” selgitab Bender.

Kui aga avastate kurki kasvatades ja keemiat vältides nii palju kasvuhoonekarilasi või ripslasi, et need kahjustavad vilju, aitab kahjurite arvukust vähendada kollane (karilaste jaoks) või sinine (ripslaste jaoks) liimipüünis.

„Aitab ka pritsimine soolikarohutõmmise või maheviljeluses lubatud looduslike preparaatidega Neem Azal või Neko,” lisab Bender.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse büroojuhataja Virve Järvsoo ütleb, et eelmisel aastal kasvatati mahepõllumajanduslikult katmikkultuure 3,8 hektaril ja mahepõllumajandusliku avamaa köögivilja 82 hektaril.

Toodud hektaritel kasvatatakse köögiviljade hulgas tomatit ja kurki. Kahjuks liigiti täpsemat statistikat ei ole, kuna tegemist on enamasti väikestel pindadel kasvatamisega. Kuid see näitab, et kurgi ja tomati kasvatamine mahepõllumajanduses on võimalik, märgib Järvsoo.

Saagikuse tõstmiseks on Järvsoo sõnul selles majandamisviisis omad võimalused olemas, näiteks mulla üldise seisundi parandamiseks või toitainete kättesaadavuse suurendamiseks mullas võib kasutada mikroorganisme sisaldavaid preparaate.

Samuti on olemas pikk väetamiseks lubatud toodete nimekiri, mille leiab määruse EÜ 889/2008 I lisast. Lisa on igale huvilisele leitav siit: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02008R0889-20170507

Järvsoo rõhutab, et kahjurite ja haiguste vältimiseks tuleb eelkõige läbi vaadata ja kasutusele võtta võimalikud ennetusabinõud: kasvatamiseks valida sordid, mis on haigustele vähem vastuvõtlikud, kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Ta lisab, et Põllumajandusamet nõustamisega ei tegele, kuid iga huviline saab mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas tehtud uuringutega ise tutvuda („Mahepõllumajandus Eestis 2016”).

Eesti Taimekasvatuse Instituut algatas 2016. aastal neli Maaeluministeeriumi tellitud rakendusuuringu projekti, millest Järvsoo soovitab uurida eelkõige kahte. Üks on „Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses”, kus jätkati mereadru ja järvemuda kasutusvõimaluste uurimist mullaviljakuse parandamisel.

Teine projekt on „Mahepõllumajanduses Eestis kasutamiseks sobivamad sordid”, kus alustati teraviljade ja tomati sordivõrdluskatseid, hinnatakse laiarealise külvi, vahekultuuride ja biostimulaatorite efektiivsust mahetootmises.

Priit Põldma on uurinud maheköögiviljade kasvatamist kasvuhoones, sellegi leiab maheklubi.ee lehelt üles. Veel on Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus välja andnud trükise „Looduslikud vahendid mahepõllumajanduslikus taimekaitses”, kus antakse näpunäiteid taimeleotiste valmistamiseks, selle leiab iga huviline üles maheklubi.ee kodulehelt.

INGRID BENDER soovitab

Kuidas võidelda kahjurite ja haigustega sünteetilisi taimekaitsevahendeid kasutamata? Millised lahendused on tänapäeval olemas, ilma et läheks liiga kalliks?

Üks kindel võimalus on segaviljelus, kus palju eri liike väikestel pindadel koos kasvab. Aias võiks kasvatada peale köögiviljade maitse- ja ilutaimi, need kõik aitavad peletada kahjureid ja vähendada haiguste levikut. Näiteks pune, seller, lavendel, münt, lõhnav neitsikummel ehk püreeter, peiulill, küüslauk, estragon ja leeskputk.

Kapsaste kahjureid meelitavad enda peale nende vahele istutatud peiulilled.

Aeduba külvatuna porgandi vahele peletab eemale porgandikärbest.

Sibul ja porgand naaberkultuuridena peletavad vastastikku porgandi- ja sibulakärbest.

Katteloor kaitseb redise, kapsa, mustrõika ja kaalika külve maakirbu eest. Katteloori on soovitatav kasutada ka aedoa kaitseks hernekärsaka eest, loori hoida taimede peal kuni pärislehtede ilmumiseni. Katteloor aitab eemal hoida porgandi-lehekirpu ja porgandikärbest. Nende kahjurite eest kaitseks peab katteloori hoidma porgandi peal augusti alguseni.

Tilliridade külvamine porgandiridadega vaheldumisi takistab porgandikärbse levikut.

Kõige kvaliteetsema maheda redise-, kapsa-, mustrõika- ja kaalikasaagi saame spetsiaalse putukavõrgu all taimi kasvatades.

Tagasi üles