Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tänavused okaspuude kahjustused aias

Dendroloog Aino Aaspõllu jagab nõu, kuidas koledaks muutunud okaspuid aidata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Need elupuud hukkusid, kuna firma istutas pea olematute juurtega puukoolist väljapraagitud puud. Säärane pettus on viimasel ajal üle Eesti levimas! | FOTO: Erakogu

Suhtlesin enne artikli kirjutamist suuremate okaspuukollektsioonide omanikega, kohalike puukoolidega, tuntud eraaedade omanikega, et uurida, kuidas sel kevadel näevad välja nende okaspuud ja kuidas saaks sellest halvast seisukorrast välja tulla.

Kõikjal, peale üksikute erandite, on saanud kannatada kadakad. Esiteks – kadakate võõrliikide võrsete tipud on külma saanud ja kuivanud, sest need ei jõudnud sel aastal õigel ajal puituda. Järjekordselt tuleb need välja lõigata või oodata, kuni need ise maha kukuvad. Süüdi oleme ise. Arvestada tuleb, kust need liigid pärit on. Minu kaljukadaka nimi ütleb ise, et mägedest ja kasvab neis kitsastes tingimustes aeglaselt, puit on tihe ja võrsed puituvad kohalikke ilmastikuolusid arvestades õigeaegselt. Need taluvad seal külma tunduvalt rohkem, kui meil on. Aga meie istutame selle peenrasse viljakasse mulda, väetame, kastame hoolega ja hellitame ära.

Need taimed on õrnemad ja haigestuvad kergesti, sest on vales kasvukohas ja vastuvõtlikud seenhaigustele.

Sel aastal on eriti selgelt näha, kes minu kadakaid on aastaid kurnanud, nii et nende peenemad oksad on ära kuivanud. See on säravalt oranžide eoslaagritega pirni-näsarooste. See ei välista, et seenhaiguseid on ka teisi, mis kadakatel parasiteerivad.

Et neid kadakaid praegu päästa, soovitab Eesti suurima puukooli ja okaspuukollektsiooni omanik Rudolf Pehter pritsimiseks teha segu kolmest eri toimeainetega taimemürkidest, näiteks Score, Infinito, Aliette ja Previcuri lahusega, üks neist selles segus kindlasti aitab. Pritsima peab vaikse varjulise ilmaga hästi läbi kastetud taimi.

Seenhaiguste tõrje preparaatidega tuleks tutvuda Põllumajandusameti kodulehel. Saate teada, mida võib kasutada eraaia omanik, mida tohib kasutada litsentsi omav aiahooldusfirma, puukool.

Kui teil puudub võimalus ja soov pidevalt aias mürgipritsiga ringi käia, tuleb haiged kadakad välja kaevata ja ära põletada. Jääda neid järjest juurde tulevaid kuivavaid oksi tükkhaaval välja lõikama ja põletama pole mõtet. Istutage asemele mõni uus okaspuu, mis on praegu ilus ja haiguskindel.

On ka tarku aiaomanike, kes on kadakaid istutades mõelnud, kust need taimed pärit on. Selle kevade näitel on ilma kahjustusteta talvitunud kadakad kuivadel tuulistel ja päiksepaistelistel kiviklibustel nõlvadel, kus ümbruses puudub niiske turbase multšiga pinnas.

Need taimed pole kunagi väetist saanud. Neist on pidevalt välja puhastatud vanu okkaid. Mägedes teevad seda tugevad tuuled. Proovige järele, kui on võimalust ja tahtmist. Nii saab meil kadakaid aias edasi kasvatada, muidu oleks otstarbekas need teiste okaspuuliikide vastu välja vahetada.

Teine selle kevade mure, mis aiapidajaid tabas, oli nulgude ja Serbia kuuskede viimase aasta võrsete kollaseks muutumine. Eneli Käger rahustas meid maha, tegu ei ole uue haigusega. Okaste kollakas värvus näitab, et puudel on suur magneesiumipuudus. Viimaste aastate põud on kohati selle põhjuseks. Parim vahend on mõrusool, õige nimega magneesiumsulfaat, mis on tahke kiiretoimeline vees lahustuv magneesium- ja väävelväetis juurte ja lehtede/okaste kaudu väetamiseks. Magneesium on taimes klorofülli koostises ja mõjutab taime lehtede ja okaste rohelist värvust. Taimi tuleb kasta ja veel kord kasta, enne väetamist kasta ja pärast väetamist kasta.

Et teil oleks hiljem vähem probleeme või üldse mitte, tuleb juba ostes teha õige valik, et pärast kahetsema ei peaks.

Pakun välja valiku okaspuuliike, mis on enam-vähem haiguskindlad ja kasvavad normaalselt ka Eesti mandriosas. Saarlased ja hiidlased on paremas seisus ja nende valik on alati laiem.

Harilik kuusk kasvab suureks ja laiaks puuks ja koduaeda seda ei mahuta. Aga harilikul kuusel on palju ilusaid vorme, mis mahuvad ära ka kõige väiksemasse koduaeda. Jõulukuuseks soovitaksin vormi ’Cupressina’. Kuuse vormid on külmakindlad, neil ei esine peaaegu üldse aiakahjureid. Ka mullastiku suhtes pole need eriti kapriissed, taluvad ka niiskemaid muldasid, ainult kuivadel liivmuldadel jäävad kiratsema. Kuuse vormid taluvad ka poolvarju.

Kanada kuusk on suhteliselt vähenõudlik mulla suhtes, kasvab ka vähem viljakatel liivmuldadel mereäärsetel aladel. Vormid kasvavad eelistatult poolvarjus. Koduaedades on kasvatatud selle vormi ’Conica’, mis vajab tavaliselt talvekatet päiksepõletuste eest, sest selle okkad on eriti peened ja õrnad, samuti ei soovita kapriisset kollaseokkalist vormi ’Daisy’s White’.

Uuemad koonusekujulised vormid on palju vastupidavamad ja mina pole oma aias kunagi katnud sorte ’Zuckerhut’, ‘Sander’s Blue’, ’Blue Wonder’, eriti hästi on sel aastal talvitunud ’Anerson’s Blue Variegatet’, kõrgus kuni 1,5 meetrit ja laius 90 sentimeetrit.

Serbia kuusk on kitsavõraline, tumeroheliste, lapikute, alt hõbedaste okastega ja talub väga hästi linna saastunud õhku. Sel on hästi arenenud juurestik ja see on vähenõudlik mullastiku suhtes, leppides ka kiviste muldadega. Serbia kuusk eelistab päikeselisemaid kasvukohti, kuid lepib ka poolvarjulise kasvukohaga. Vormid eelistavad kõik päikselisi kasvukohti. Puu kõrgus on meil 15– 17 (20)meetrit, võra laius 2–3 meetrit. Sobib ka väiksemasse aeda jõulupuuks, eriti väiksesse aeda sobiks serbia kuuse vorm ‘Nana’.

Torkav kuusk, tuntud hõbekuusena, talub linna saastunud õhku, on täiesti külmakindel, aga väga nõudlik valguse suhtes. Kui vähegi on survet, siis võra muutub ühepoolseks, oksad kuivavad. Ka eelistab see viljakamat parasniisket mulda. Väiksemasse aeda soovitan ’Iseli Fastigiatat’, kümneaastasena on see kaks meetrit kõrge ja vaevalt meeter lai. Võra on tihe ja oksad püstised. Sobib aktsentpuuks murusse, kus puudub vari.

Harilik elupuu on kõige levinum liik meie aedades, sest on täiesti külmakindel ja sel puuduvad praegu arvestatavad kahjurid. Pole eriti nõudlik mulla viljakuse suhtes, kasvab ka kuivematel liivmuldadel, aga liigniiskust ei talu.

Aedvormid vajavad oma dekoratiivsuse säilitamiseks viljakamat mulda. Kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus, täisvarjus jääb võra liiga hõredaks. Seda peetakse parimaks hekitaimeks linnaaedades. Populaarsemad vormid on praegu ’Smaragd’ ja ’Brabant’, vähem kasutatakse vorme ’Semperaurea’, ’Holmstrup’, ’Columna’, mis samuti on dekoratiivsed ja vääriks vahelduseks kasutada vabakujuliste hekkide rajamisel.

Neid püramiidseid vorme saab aeda istutada ka üksikult ja või väiksemates gruppides, lisades mõne kollaseokkalise püramiidi, parim neist on ’Europe Gold’.

Hiibapuu sarnaneb elupuule, aeglasekasvuline, kasvab nii poolvarjus kui ka varjus, eelistab kergemat, viljakat parasniisket mulda. Aeda soovitan selle külmakindlat kääbusvormi ’Nana’, millel pole olnud mingeid kahjustusi.

Jugapuud on kõige varju taluvamad okaspuud. Mandril on puu kohati külmaõrn ja sellest pöetud hekki teha on küllaltki riskantne. Minu aias on selle eri vorme, ka kuldsete okastega, ligi kümme, üksikutel talvedel on mõned oksad saanud lume piiril kahjustusi, mis on ammu taastunud.

Männid pole praegu eriti perspektiivsed puuliigid meie haljastuses, alates harilikust männist on need kahjustatud seenhaigustest. Kõige populaarsem liik haljastuses on aastaid olnud mägimänd, mida veel mõni aasta tagasi sai soovitatud kõikjale, aga nüüd on paljudes kohtades näha haigeid pruunide okastega eksemplare. Soovitus – istutada mitteviljakale mullale täispäiksesse ja tuule kätte. Erandlik liik minu aias on kääbus-seedermänd, mis on väga hästi vastu pidanud ka sellele ebatüüpilisele talvele.

Nulud eelistavad viljakamaid muldi, kasvavad edukalt poolvarjus. Aedades levinuim on külmakindel ja aeglasekasvuline korea nulg. Linnahaljastusse sobib hall nulg, mis talub ka väheviljakaid muldi ja linnade saastunud õhku, kuid on valguslembene. Parem, kui väikeste okaspuude alune oleks kaetud graniitkillustiku, paekivikillustiku või kergkruusaga.

Lehised on kiirekasvulised valgusnõudlikud puud ega talu kõrget põhjavett, liigniiskeid alasid, seda peab neid istutades teadma. Aeda soovitaks mõnda väiksekasvulist vormi – näiteks jaapani lehist ’Blue Rabbit’, ’Pendula’.

Kust osta istikuid?

Eesti Dendroloogia Selts soovitab istikuid osta sealt, kust me ise ostame – kohalikest puukoolidest: Nurga Puukool, Sadevälja Aiandustalu puukool, Tartu Puukool, Järvselja Puukool, Ignase puukool jt. Enamikul neist on väga head koduleheküljed, parim on Nurga Puukoolil.

Väga populaarseks on osutunud dendroloogiaseltsi igakevadised õppereisid Lätti koos dendroloogidega istikuid ostma, lemmikpuukoolideks on kujunenud Baltezere ja Kalsnava.

Eesti Dendroloogia Selts ei soovita osta istikuid ehituspoodidest, sest neil puuduvad spetsialistid nii istikute valikul kui ka hooldusel, ehitusmaterjale ei kasteta ja nii unustatakse ka istikud kastmata. Aga väga paljud liigid, nagu elupuud, ei andesta isegi korraks läbikuivamist. Nii ilmuvad tänavapilti „rebased”, ära kuivanud elupuuhekid.

Suurtes aianduskeskustes müüakse vahel Hollandist toodud üleväetatud taimi, mis on küll väga ilusad ja lopsakad, aga on kahjuks ajutised. Rõõm odavalt saadud istikust on alati üürike.

Tagasi üles