Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kes rajab piimatööstuse, pole sugugi veel selge

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti lehmadelt lüpstud toorpiimast kolmandik ehk päevas kuni 600 tonni viiakse praegu Lätti ja Leetu, kus siis lõunanaabrid piimale lisandväärtust andes sellelt suuremat raha teenivad. Uus piimatööstus peaks osa sellest rahast eestlastele jätma. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

„Ega see otsus meile rõõmu teinud,” nendib uue piimatööstuse rajamiseks rahasaajat valinud komisjoni ees selgitusi jaganud, kuid valituks mitteosutunud ASi MilkEst nõukogu esimees Märt Riisenberg.

Mis edasi saab ja kas nad plaanivad vastaspoole lõplikult võitjaks kuulutamise järel otsuse vaidlustada, Riisenberg veel öelda ei tihka. „Seis on nii uus, MilkEsti aktsionärid pole veel teemat arutanud, aga arvan, et ootame ikka PRIA peadirektori lõpliku otsuse ära. Kuni PRIA ametlikku otsust pole, võib kõik muutuda,” sõnab mees.

Nagu juba läinud neljapäeva õhtust teada, otsustas PRIA poolt valitud ekspertidest hindamiskomisjon oma otsusega toetada kahest rahataotlejast mitte MilkEsti, vaid E-Piima Tootmise projekti.

Nüüd algab paberitöö, mille käigus PRIA kontrollib, kas E-Piimal on kõik dokumendid õigesti täidetud ja kas need vastavad tingimustele. Kui kõik korras, siis PRIA peadirektor kinnitab E-Piima võidu. See peaks juhtuma hiljemalt 29. juuniks.

Samas rõhutab PRIA, et otsus pole sugugi veel tehtud – praegu on alles toimunud esimene samm piimatööstuse arendaja leidmise suunas ja toetuse määramiseni on veel tükk tööd.

Miks – ei tea

Riisenberg tõdeb, et nad seisid kolmekesi kolmveerand tundi komisjoni ees ja suurema osa ajast vastasid küsimustele. Meeldiv vestlus oli, aga miks selline valik tuli, tema ei tea. „Isegi arvata ei oska praegu midagi,” sõnab mees.

Kui Maa Elu uuris PRIA-lt ja hindamiskomisjoni liikmetelt, millised olid võitja plussid ja miks just selline ettepanek tehti, selgus, et avalikkusele lähemaid selgitusi ei jagata, sest tegu juurdepääsupiiranguga infoga. Nimelt ei luba hindamiskomisjoni töökord taotlustega seotud arutelude sisu komisjoni liikmetel kolmandatele osapooltele avaldada.

Ka maaeluminister Tarmo Tamm, kes pressiteates avaldas rahulolu, et komisjon oma otsuse tegi, ei anna isegi täpsustava päringu peale eraldi hinnangut otsuse enda kohta.

Kes tugeva pangandustaustaga Indrek Neivelti juhitud komisjoni kuuluvad, näete selle loo kõrvalt tabelist.

„Ma ei julge väga kõva häälega välja öelda, et need komisjoni liikmed piimandust läbi ja lõhki tunneksid, aga nende töökohti ja tiitleid arvestades peaksid nad ümbritsevat hoomama küll,” märgib Riisenberg ega kipu komisjoni tööd kritiseerima.

PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal selgitab, et hindamiskomisjoni liikmete valikul lähtuti nende suurest kompetentsist erinevates valdkondades ja sellest, et komisjon oleks pädev andma hinnangu kõigile meetme määruses kehtestatud hindamiskriteeriumidele. Jälgiti, et liikmed oleksid sõltumatud ja erapooletud.

Hindamiskomisjoni koosolek toimus küll läinud neljapäeval, kuid taotlustega tutvumine algas juba mitu nädalat varem. „Suur roll on individuaalsel tööl. Hindamiskomisjoni liikmed on töötanud läbi kõik dokumendid, mida nad kokku tulles arutasid ja hindasid,” kinnitab Hämmal.

Küsimusele, miks komisjonis arutatut avalikustada ei tohi, vastas Hämmal, et komisjon arutab detailselt ettevõtjate taotluste sisu ja äriplaane ning selline info on ärisaladus, mille avalikustamist piiravad nii Eesti kui ka Euroopa seadused. „Usun, et ka ettevõtjatele ei meeldiks, kui PRIA nende ideid ja plaane avalikult lahti harutama hakkab,” sõnab ta.

Küll aga avaldab PRIA koos vormistatud otsusega oma kodulehel taotlustele antud hindepunktid kõigi kriteeriumide osas. Lisaks saadetakse taotlejatele eraldi detailsem ülevaade, kus on välja toodud saadud punktide põhjendused.

Pärast koosolekut ütles komisjoni esimees Indrek Neivelt, et mõlemad projektid olid väga hästi läbi mõeldud ja komisjoni valik E-Piima Tootmise ASi projekti kasuks oli üksmeelne.

„Toetuse eesmärk on peatada toorpiima eksport ja saavutada kõrgem ja stabiilsem toorpiima kokkuostu hind. E-Piima projekti puhul nägime, et tänu uuele tootmisele on Eesti piimatootjal võimalus saada aastas praegusest vähemalt 15 miljoni euro võrra suuremat tulu,” sõnas Neivelt.

Mis edasi?

Kui PRIA peadirektor võitja kinnitab, ei tähenda see, et ehitus kohe pihta hakkab. Pärast võitja kinnitamist peab toetuse saaja 18 kuu jooksul esitama määruses nõutud lisaandmed ja -dokumendid. Kui toetuse saaja ei esita lisadokumente tähtajaks või selgub, et esitatud lisadokumendid või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Kaotaja saab esitada vaide 30 päeva jooksul pärast otsuse saamist. Kui kaua selle lahendamine siis aega võtaks, sõltub vaide sisust.

Hiljemalt kolmanda aasta lõpuks arvates PRIA rahastamisotsuse tegemisest peab olema kavandatavast investeeringust tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50 protsenti kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest.

Uus piimatööstus peaks tööle hakkama viie aasta pärast, sest toetuse saajal on kohustus võtta investeeringuobjekt kasutusse viie aasta jooksul arvates otsuse tegemisest. Ta peab investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama vähemalt kümne aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

Sama aja jooksul peavad suurprojektis osalevad piimatootjad turustama lehmatoorpiima kas koos või eraldi kokku vähemalt samas koguses kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu jooksul.

Uue piimatööstuse rajamist toetatakse 15 miljoni euroga, millest Euroopa Liit katab 85 protsenti ja Eesti riigi kaasfinantseering on 15 protsenti.

Maaeluminister Tarmo Tamm:

„Eestist eksporditakse päevas hinnanguliselt 500 tonni toorpiima. Rajatav piimatootjate ühistegevuslik tööstus võimaldab ligi poolele Eestis toodetavast piimast anda kohapeal suuremat lisandväärtust, toorpiima ümbertöötlemisel saada märksa paremat hinda ja olla eksportturul konkurentsivõimelisem.

Investeeringu tulemusena valmib uus ja nüüdisaegne piimatööstus, mis aitab kaasa sellele, et meie piimasektor suudaks tulevikus paremini vastu pidada turu kõikumistele ja tagab piimatootjatele stabiilsema sissetuleku.”

NEMAD VALISID RAHASAAJA

Piimatööstuse rajamiseks 15 miljoni euro saaja valiku hindamiskomisjoni kuuluvad:

Esimees: Indrek Neivelt, ettevõtja, pangandustegelane

Aseesimees: Taavi Kand, Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja

Annemari Polikarpus, Maaülikooli toiduteaduste ja toiduainete tehnoloogia osakonna lektor

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor

Marje Josing, Konjunktuuriinstituudi direktor

Kaupo Sempelson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert

Toomas Paalme, Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia osakonna professor

Urmas Varblane, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor.

Tagasi üles