Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tulgu maitsev ja ilus salatisuvi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väidetavalt ründavad teod punaseid salatisorte vähem. Kui salat kipub üle kasvama, siis saate selle ära kasutada tervislikes rohelistes smuutides. | FOTO: Erakogu

Salatiisu on kõige suurem varakevadel, ka need, kes dieeti ei pea, tahavad siis väga midagi värsket. Kui isule järele anda, kasvatate küllap liiga palju salatit. Pigem tehke nii, et terveks suveks jätkuks midagi head.

Mais on paras aeg seeme otse peenrale külvata, pange kõiki lemmikuid natuke kasvama ja kuu aja pärast söötegi oma salateid. Heale võib läheneda mitut pidi: kas kasvatate sorte, mis on alati maitsenud, või siis riskite ja külvate midagi teiste kiituse peale.

Mõni hea tuttav

Alustame aedsalati teisenditest. Ruttu saab oma salatiisu rahuldama hakata muidugi kiirekasvuliste lehtsalatitega (Lactuca sativa var. crispa). Vanadest tuttavatest tahan kindlasti kasvatada lehtsalatit „Frillice”. See on nii hea ja krõmps, et näiteks ühte tuunikalaga salatit (sinna läheb veel värsket kurki ja kirsstomateid, keedetud mune ja paar kartulit, kastmeks paar lusikatäit pipra ja soolaga maitsestatud majoneesi) ei kujuta ma ilma selle krõmpsuvate lehtedeta ettegi ja talvel tuleb „Frillicet” poest otsida. Lehtsalati laiad lehed on hõredas kodarikus. Kui neid tarvitama hakkate, siis murdke lehti ükshaaval ja alati väljastpoolt, siis kasvatab taim südamikust lehti ilusti juurde.

Kirjutatakse ka jääsalatist „Frillice”, jääsalat on peasalati (Latuca sativa var. capitata) vorm, mis moodustab tiheda tugevate ja rabedate lehtedega pea.

Tigudele punane ei meeldi

Ilu ja vahelduse pärast kasvatatakse lollo rosso (Itaalia punane käharlehtsalat) tüüpi lehtsalatisorte, millel on kaunid kähardunud lehtedega kodarikud. Kui olete aias hädas tigudega, siis soovitan kindlasti katsetada punaseleheliste sortidega, neid on nii heledamaid kui ka veinipunastes toonides.

Aednikud on nimelt tähele pannud, et teod ründavad punaste lehtedega salateid vähem. Sellised on näiteks „Senorita”, „Rosella”, „Lollo Rossa”, „Lollo Rossa Liberty”, „Red Sails”, „Merlot” ja „Merlox”, tammelehesalat „Red Salad Bowl” jt. Tammelehesalatid on sügavalt lõhistunud leheservadega ja gurmaanide meelest natuke pähklise maitsega. Tigusid on aga tõrjutud ka ümber taimede raputatud tuharibaga.

Katsetan tänavu varast punast sorti „Ovired”, selle pakendil on märge baby leaf, mõni teine firma kasutab väljendit micro-leaf. Need mõlemad viited tähendavad seda, et sööma tuleb hakata tillukesi taimelehti. Väikesed lehed meeldivad lastele ja nendega saab toite kaunistada. Tillukesi salatilehti võib kasvatada kasvõi aknalaual lillepotis, anumast ongi neid kergem tarvitamiseks lõigata. Ja loomulikult võib teisigi salatilehti juba väikeselt tarbima hakata, siis külvakegi seeme tihedamalt ja harvendada pole tarvis.

Rooma salat kesksuveks

Krõmpsuvate mahlaste lehtede pärast olen kasvatama hakanud Rooma salati (Latuca sativa var. longifolia) sorti „Little Gem”. Rooma salat kuulub peasalatite hulka ning on aeglasema kasvuga, pead valmivad 70–90 päevaga, nii et neid saamegi süüa suve teisel poolel. Hea keskvarane sort on näiteks „Galander”, krõmpsuv ja hea värske maitsega on „Crisp Mint”.

Soojad suveilmad sobivad sellele salatiteisendile paremini kui teistele, sest Rooma salat ei kipu kergesti putkuma. Rooma salati sortidel on tavaliselt pikad püstised lehed, mis koolduvad tipust natuke sissepoole. Õrnemad ja maitsvamad lehed on neil kodariku sees. Rooma salati suuri lehti võib toitudes kasutada ka nagu Hiina kapsast või spinatit. Taimed võiks kasvuhoones või lavas ette kasvatada, seda pole praegugi hilja teha. Välja saate istutada 3–4 pärislehega taimed, selleks kulub tärkamisest alates 20–25 päeva.

„Little Gem” hakkas mulle meeldima seetõttu, et see sort on Rooma salatite seas üks väikesemaid ja varasemaid (kasvuaeg 50 päeva), seda ei pruugi ette kasvatada ja seemet jõuab suvel avamaale veel teistki korda külvata.

„Little Gem” on vana sort, selle lehed hoiavad tipust natuke lahti. Seda sorti on kasutatud näiteks Caesari salatis. Lena Israelssoni toredast raamatust „Gurmeeaed. Kõige maitsvamad köögiviljad” leidsin soovituse, mis pärit itaalia aadlimehelt Gaiacomo Castelvetrolt: grillige salatipäid. Lõigage „Little Gem” neljaks võrdseks osaks. Pealmised paksemad lehed võtke ära. Kastke salatilohud siis oliiviõli sisse või pintseldage need õliga üle, maitsestage soola ja pipraga ning tõstke lohud grillile. Kastmeks sobib värskelt pressitud apelsinimahl. Proovige, minu meelest on see väga maitsev!

Rooma salatit külvates võiks ridade vahe olla 20–25 cm ja taimede vahe pärast harvendamist 15–20 cm. Et elu oleks mugavam ja harvendamise saaks ära unustada, on seemnemüüjad ka salatiseemned nüüd paraja vahega paberist seemnelintidele ja -ketastele pannud. Tänavu ostsingi sorti „Little Gem” seemnelindil, pakendis on 4 meetrit linti. See tuleb sättida 1–2 cm sügavusele ja mullaga katta.

Samuti peasalatite hulka kuuluvad võisalatid moodustavad pea, mõnel sordil on see kohevam, teisel tihedam, lehed on õhukesed ja pehmed ning väidetavalt tihedas peas veel kõige pehmemad. Kiirele kasvule viitavad sordinimed „Sprinter”, „Torpedo” ja „Speedway”.

Vürtsikust Vahemere äärest

Põld-võõrkapsas (Eruca vesicaria) on meile tuttavam rukolana, sest see kaubanduslik nimetus on lihtsalt suupärasem. Vahemere äärest pärit taimel on nii fänne kui ka vastaseid. Kõigile ei meeldi rukolalehtede vürtsikas-sinepine maitse, mis natuke meenutab rediseid. Teised paneksid rukolat igale poole: üksi või koos teiste lehtköögiviljade ja tomatiga salatisse, võileivale, omleti sisse jne. Rukola seeme idaneb kiiresti, lehti saab noppida juba paarikümne päeva pärast. Rukolatki võib kasvatada kasvõi lillepotis.

Nii aedsalat kui ka rukola vajavad kasvuks valgusküllast kohta ja mõnusalt niisket huumuserikast ja kobedat mulda. Niiskust aitab hoida see, kui multšite taimede ümbruse näiteks muruhakkega. Kuumaga ärge unustage ka soojemast kliimast pärit rukolat kuivale, muidu lähevad taimed ruttu õitsema. Parem külvake rukolat suvel mitu korda, siis on maitsvaid noori lehti kogu aeg võtta. Ka rukola on müügil seemnelindil. Nende ja teiste köögiviljade kasvusoovid on väga kasutajasõbralikult kirjas Kaja Kure raamatus „Peenramaa spikker. Köögiviljakasvatus koduaias”.

Värskendav roheline jook

Aedsalati sorte on tohutult ja häid salateid saab paljudest teistestki lehtköögiviljadest. Lehtedes on väga palju kasulikku. Kuid suvel võib ikka juhtuda, et kõike head on korraga liiga palju saanud ja taimed kipuvad üle kasvama.

Juba viidatud „Gurmeeaia” raamat soovitab leheuputusest jagusaamiseks lehed ära juua ehk teha perele iga päev rohelisi värskendavaid smuutisid. Neis saab kasutada isegi õitsema läinud spinatit ja salatit. Püreestage kimp rohelist ja et maitse oleks mõnusam, lisage sinna alati natuke peterselli, pisut vett ja üks puuvili (nt banaan, avokaado, marjahooajal mustikaid, vaarikaid jm) ja mõned tilgad sidrunimahla.

Tagasi üles