Paljud tahavad köögivilju või lilli kasvatada, kuid iga aed ei ole sobiv kasvukeskkond, et rikkalikku saaki saada. Vahel on pinnas liiga liivane, vahel liiga savine, mõni aed on liiga niiske või kuiv või muidu ebasoodne, kus taimed ei taha kasvada ega normaalset saaki anda.
Üks Nõmme elanik, kelle aias kasvab kümme mändi, väsis lõputust pingutusest kasvatada köögivilju, sest tööd oli rohkem kui tulemust. Nii lükkas ta peenrad tasaseks, tõi piisava koguse sobivat turvast ja istutas aeda kultuurmustikad, mis tundsid end uues kohas väga hästi. Looduses kasvavad taimed just seal, kus on neile sobiv kasvukeskkond. Mõned taimed on kohanenud äärmuslike oludega, kuid enamik kultuurtaimi on aretatud kindlates tingimustes kasvatamiseks – kui neid tingimusi ei suudeta tagada, võib saak olla väga kehv, näiteks nagu metsikutel õunapuudel või ülekasvanud marjapõõsastel mahajäetud talude läheduses.
Vahetage muld välja
Juhani Puukooli tootejuht Ülle Pekk räägib Maa Elule, et kui koduaias on äärmuslikud mullastikutingimused, siis on soovitatav siiski teha mullaparandus, kas siis peenra ulatuses või istutusauku mulda lisades. „Isegi turbane pinnas ei tähenda alati, et see passib rodole või mustikale, enne tuleb veenduda, et mulla happesus on sobiv. Vesine aed vajab kindlasti kuivendust, muidu enamik taimi hukkub.” Veetaimed vajavad ikkagi veesilma, mitte ainult vesist pinnast, lisab ta.
Eesti Maaülikooli mullateaduse dotsent Endla Reintam märgib, et kui rahakott kannatab, saab tänapäeval kujundada täpselt niisuguse aia, nagu soovitakse, sest mulla saab sobivama vastu välja vahetada.
„Uusarendustes, kus pealmine viljakas mullakiht on nagunii ehituse käigus eemaldatud, on võimalik luua sobiv keskkond. Palju sõltub sellest, kui palju vaeva on aiaomanik valmis nägema ning taimede eest kasvuajal ja ka talvel hoolitsema,” selgitab Reintam. Näiteks botaanikaaias on loodud tingimused väga erinevate taimede kasvatamiseks, alates kiviktaimlatest kuni turbaaiani. „Sealt saab ka häid ideid, mida kuskil kasvatada: varjus, päikse käes, kivide vahel, turbal, märjemal või kuivemas kohas.”
Kui aga sellist võimalust pole ja looduslik keskkond määrab tingimused, tuleb Endla Reintami sõnul arvestada nii olemasoleva mulla kui ka taimedega.
„Siis tasubki vaadata, mis looduslikult sellistes kohtades kasvab ja sellele järgi valida oma aeda taimed.”
Nõmme aias kasvavad pohlad
Mändide all asuva aia näitel selgitab Endla Reintam: „Nõmmel on liivane happeline muld – leedemuld, mille Eesti Mullateaduse Selts on valinud 2017. aasta mullaks. Aias on kõrged varju andvad männid. Sellistes tingimustes kasvavadki hästi männid, aga ka pohlad. Päikeselisematel kohtadel liivsibulad, lamba-aruhein ja nõmm-liivatee,” loetleb Reintam.
Kõrgematest taimedest sobivad sinna lupiin ja mesikas.
Kuna looduslikult puudub sellel mullal viljakas huumushorisont, st ülemine mustjas mineraalne kiht, tuleb see Endla Reintami sõnul komposti jt orgaaniliste väetiste abil luua. „Taolise pikaajalise (juba ligi 200 aastat!) väetamise hea näide on Peipsi-äärne piirkond, kus samasugustel algselt väheviljakatel muldadel kasvatatakse sibulat.”
Liivases mullal kasvab hästi ka kurdlehine roos, mis talub põuda.
„Happelisse keskkonda sobivad rododendronid ja kanarbik. Viimati nimetatud eelistavad küll happelist kasvukohta, kuid vajavad veidi rohkem niiskust ja sobivad seetõttu hästi hõredate mändide alla. Mustikas vajab niisket kasvukeskkonda, eelistades happelist turvastunud mulda, seepärast on vaja Nõmme mändide alla liivale ohtralt turvast lisada,” rõhutab Reintam.
Igale mullale oma taimed
Lubjarikastel kerge lõimisega (liivastel) ja kivistel muldadel (näiteks paepealsed mullad, rähkmullad) kasvavad Endla Reintami sõnul hästi kiviktaimlasse sobivad liigid, nagu kukehari, kassikäpp, raudrohi, nurmenelk, kukekannus jm. Põõsastest kasvavad hästi põõsasmaran, harilik kadakas, kibuvitsad.
„Loopealsed poollooduslikud kooslused, mis paepealsetel muldadel karjatamise ja niitmise mõjul kujunevad, on ühed liigirikkamad kooslused. Nende muldade puudus on vähene veehoiuvõime ja need kuivavad kiiresti läbi. Seetõttu sobib kasvatada ka sibullilli, mis kasutavad ära kevadise lumesulamisvee ja lõpetavad kasvu enne põuaperioodi,” jutustab Reintam.
Savisel pinnasel on mureks vihmasel ajal mullas tekkiv õhupuudus ja kuival ajal pragunemine, st kahanemine kuivamise tagajärjel. Seepärast võiksid sellises keskkonnas Endla Reintami sõnul hästi kasvada tarnad, loalised, hundinui, võhumõõk. Niiskeid olusid taluvad kenasti ka pajud ja remmelgad.
Isegi kui kõik asjad ei taha kasvada, on taimede valik, mida ka nii-öelda kehvemasse aeda istutada, Endla Reintami meelest praegu päris suur. Enamasti on müügikohas lisatud ka info, millist kasvukohta taim eelistab. „Edasi tuleb ise kindlaks teha või kutsuda spetsialist hindama seda, millised olud on aias. Mulla lõimise, pH ja mõningate muude omaduste määramiseks saate juhiseid Eesti Maaülikooli välja antud raamatutest „Muldade väliuurimine” (http://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Muldade_valiuurimine_veeb.pdf) ja hiljuti ilmunud „Mulla ABC” I osast,” soovitab Endla Reintam.