Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kohtumiseni nädala pärast Maamessil

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Nagu aasta tagasi, on Postimees ja Maa Elu seegi kord Maamessil ühise meeskonnana väljas. Seejuures Maa Elu kui Maamessi ametlik meediapartner. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Maamess on pidevalt purustanud oma eksponentide ja külastajate arvu rekordeid, olles juba aastaid Baltimaade suurim omasuguste seas. Sestap Maa Elu uuriski nädal enne Maamessi algust, millisena korraldajad ise Baltimaade suurimat messi tulevikus ette kujutavad. Maa Elu küsimustele vastab Maamessi projektijuht Margus Kikkul.

Tänavune Maamess on arvult juba 25. Esimese, veel Agro Tartu nime all toimunud messiga võrreldes on eksponentide arv pea kümnekordistunud. Mida on messi mastaabi muutus korraldajate jaoks kaasa toonud? Kuidas on aja jooksul muutunud korraldajate rõhuasetused?

Esimesest Tartu Näituste messikeskuses korraldatud põllumajandusnäitusest Agro Tartu võttis osa 46 firmat ja organisatsiooni. 25 aastat hiljem on eksponentide hulk enam kui kümnekordistunud. Kui paar viimast aastat jäi osalejate hulk 450–460 juurde, siis tänavu saame välja hõigata 500. (06.04 seisuga on Maamessile registreeritud 494 ettevõtet ja organisatsiooni. Kindlasti lisandub veel mõni ettevõte, kes võtab messist osa kaaseksponendina.)

Mastaabi muutus on kaasa toonud eelkõige palju tööd suure hulga koostööpartneritega. Professionaalselt on vaja luua elektriühendused, püstitada ajutised ehitised, nagu Maamessi D-hall ning turu- ja loomatelk, tagada turvalisus ja sujuv liiklus, üles ehitada messistendid.

Maamessi kasvades on ettevalmistustöödega alustamine aina varasemaks nihkunud. On ju  ilmaoludki aastati erinevad – kui tänavu on suureks abiks olnud lumevaene talv, siis varasemalt oleme olnud sunnitud lumevedu korraldama.

Kuivõrd eksponentide hulk on aasta-aastalt kasvanud, oleme varasemaks nihutanud ka montaaži algust. Mitu ettevõtet alustas messipinna ülespanekuga juba kaks nädalat enne Maamessi algust.

Kõige suuremad muudatused rõhuasetuses toimusid 1997. aastal, kui liitsime põllumajandusmessile juurde metsandusteema,  ja 1999. aastal, kui kaksikmessist sai tänu toidumessi lisandumisele kolmikmess, ning aasta hiljem, kui lisandus mess Aias ja Õues.

Maamessi temaatika on rangelt paigas. Huvi tundvate ettevõtete ring on suur, aga kui teema ikkagi Maamessiga kokkupuutepunkti ei oma, soovitame osa võtta teistest Tartu Näitustes toimuvatest valdkonnamessidest.

Publikut silmas pidades on Maamessi rõhuasetus ikkagi spetsialistidel. Suuremalt jaolt on messil eksponeeritav tehnika ja tehnoloogia spetsiifiline, mis kõnetab eelkõige valdkonnas tegutsevaid spetsialiste. Tänu eksponentide suurele hulgale väisavad messi ka asjatundjad piiri tagant.

See ei tähenda siiski, et Maamessil poleks teistele midagi pakkuda. Võimsad masinad, melu, raievõistlused ja võimalus turutelgist head-paremat kaasa osta meelitavad messile peredki.

Millise valdkonna eksponentide arv on aastatega enim kasvanud? Tehnika müüjad võtavad enda alla ilmselt suurima tüki messialast?

Kõige rohkem on tõepoolest kasvanud põllumajandusvaldkonna nende eksponentide arv, kes näitavad messil tehnikat. Kui messiskeemile peale vaadata, siis suurema osa väliterritooriumist hõivabki uus tehnika.

Muidugi peab tõdema, et paljude ettevõtete tootevalik on sedavõrd lai, et messil esitletav sobib mitmesse kategooriasse. Kõige universaalsemad on kahtlemata traktorid, mida tänu rohketele haakeseadmetele kasutatakse nii põllumajanduses kui metsanduses.

Kas teie meelest on Maamessil mingid piirid ees: à la suudame vastu võtta veel nii ja nii palju eksponente ja külastajaid, aga mingist numbrist alates enam mitte? Kui suurena te ise Maamessi tulevikku näete? Mingid piirid seab ju ka praegu messi käsutuses olev territoorium.

Kasutatava maa-ala suhtes on messil piir ees ja laienemise plaane ei ole. Pigem paneme rõhku messi eksponentide kvaliteedile ja väljapanekute uudsusele. Eelistame kohalikke ettevõtteid, kuid kaasame välisfirmasidki. Tänavu võtab messist osa ettevõtteid kümnest riigist ja välisettevõtted moodustavad 15 protsenti eksponentidest.

Mullu tegi Maamess külastajarekordi, võõrustades kolme päeva jooksul 44 260 inimest. See külastajahulk on optimaalne ja külastatavuse kasvatamine pole eesmärk omaette. Kõige tähtsam on, et messile tuleksid oma ala asjatundjad Eestist ja piiri tagant ning et neil oleks põhjust Maamessile ka tulevikus tulla.

Tagasi üles