Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tihemetsa päästab halvatusest vaid häärberi ettevõtlik omanik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Voltveti mõisa häärber renoveeriti ajal, mil majas töötas Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppekoht. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ilmselt ei kriibi ühegi teise kooli sulgemine nii valusalt tuhandete vilistlaste ja sadade kohalike südant nagu kriipsu allatõmbamine omaaegsele Eesti suurimale tehnikumile ning Tihemetsa alevi trööstitu väljanägemine uhke mõisahäärberi varjus.

„Varemed häirivad ja riivavad silma ja on ohtlikud seiklushimulistele lastele,” tõdeb põliskohalik Saima Saar. „Eriti nutused on vilistlased, kes käivad siin ringi ja suviti peredega Tihemetsa vahel jalutavad. Neile on pilt troostitu, aga siin ise iga päev olles ja elades olen harjunud selle pildiga.”

Tontlana põrnitsevad möödujat kunagised ühiselamud, küljes hoiatav silt „Varinguoht”. Keskalevis on sissevarisenud katustega hooneid, aja seismajäämist põllumajandusreformi eelsesse aega kinnitavad majade külge jäänud numbrid „Tihemetsa ST. 720” ja nii edasi. Saarde vald on pannud avalikule kirjalikule enampakkumisele muinasjutuliselt ilusa lasteaiamaja. Teiste hoonete peale valla hammas ei hakka, sest nendega toimetab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), mis on rajatistele pikkamööda ka ostjaid leidnud, kuid alevi nägu pole sellest silenenud.

Aeg on seisma jäänud ka Valga-Uulu maantee ääres, kus on euroühtsuse lipuga ja logoga „Eesti regionaalarengu heaks” silmahakkav tahvel „Pärnumaa kutsehariduskeskus, Tihemetsa õppekoht”.

PKHK Volveti koolituskeskuse viimane juhataja Piret Koorep töötab Mulgimaa arenduskeskuse meetmenõustajana. Tema üle kuueaastane panus Tihemetsa ja mõisahäärberi arendamisse lõppes mullu 30. septembril. Majandusjuhataja Mati Jassik jäi mõisavaimuks selle aasta jaanuari lõpuni.

„Pärnumaa kutsehariduskeskus sai mõisakooli nimetuse just Tihemetsa ehk Voltveti mõisa kaudu,” mainib Koorep. „Ega üks mõis pole ainult hooned. Nii tekkis mõisakoolide suviste külastuspäevade korraldamisel, seejärel teistegi ühissündmuste tegemisel tugev side kooli töötajate ja kohaliku kogukonna sädeinimeste vahel. Mõisapäevadel tehti miskit koos ja toimus ka teistpidist: see, mis koolis algatatud, sai kogukonnale üle antud ja üle võetud, nagu näiteks Tihemetsa seenenäitused, mida algul korraldati õpetaja Marje Kase ettevalmistamisel koos metskonna töötajatega ja millest on kujunenud uus formaat – Tihemetsa seenefestival.”

Viimast korda pääsesid seenefestivali korraldajad veel lõpuni tühjaks kolimata koolihoonesse mullu septembris. Pärnumaa kõige luksuslikuma kaunistusega mõisasaalis istusid viimast korda stiilselt kaetud laudade taha kelleviieteel osalejad, et kuulata kirja- ja loodusemeest Hendrik Relvet ja nautida fantaasiapillide meistri Silver Sepa esinemist. MTÜ Veelikse Retked korraldatud sariüritusel „Kellaviietee Voltveti mõisas” on joon all, aastaid kutsuti sinna kohtumisõhtutele Saarde vallaga seotud tuntud inimesi. Seenekultuuri tutvustav seenefestival elab edasi, septembris toimub mitmepäevane üritus taas, korraldajad MTÜ Külaselts Iiris ja Saarde vald.

Aeg on seisma jäänud ka sildile „Keldrikohvik”, mis hakkab silma häärberi parklapoolses otsas. Parkla on rajatud 1968. aastal valminud 400kohalise aula asemele.

„Veel augusti alguses oli kindel jutt, et kool jääb aastaks alles, aga septembris pidime kohviku uksed kinni panema ja kaks töötajat koondama, otsus tehti nii äkki,” tõdeb söögikohta pidanud OÜ Vilensa juhatuse liige Aivar Saar.

Osaühingu kokad-kondiitrid pakkusid tööpäeviti sooja toitu, katsid vajadusel ballisaalis tähtpäevade lauda ning olid piirkonna ainus toitlustuskoht Abja-Paluojast Kilingi-Nõmmeni.

Haridus- ja teadusministeeriumi vastust vahendab Tarmu Kurm kommunikatsiooniosakonnast. Kuna Tihemetsa õppekohas õppurite arv pidevalt vähenes, võeti see eraldi arutlusteemaks PKHK arengukava koostamisel 2015/2016. õppeaastal. Sügisel 2016 laekus metsuri erialale vaid viis sooviavaldust.

„Sellest tulenevalt algatas Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Tihemetsa õppekoha tegevuse lõpetamise ja seadis eesmärgiks, et senised õppijad, sealhulgas töökohapõhises õppes õppijad, jätkaksid Pärnus ning töötajate ja koolipere informeerimine otsusest sai koolijuhiga läbi räägitud,” vahendab Kurm.

PKHK Tihemetsa metskonna tuleviku kohta pole ministeeriumis Kurmi sõnade kohaselt lõplikke otsuseid veel tehtud, vajadusel sõlmitakse praktikakohtade jaoks eraldi kokkulepped. Teadaolevalt on algatatud koolimetskonna üleandmine riigimetsa majandamise keskusele. Tihemetsa metskonnal on 5449 hektarit maad ja kontor Voltveti mõisa karjamõisa peahoones Kärsu külas. Metskonna üle otsustamine käib, nagu riigil kombeks, üle töötajate peade, ebaselgus püsib.

PKHK Tihemetsa õppekoha sulgemise järel koondati kolm töötajat, kolm jäid tööle vara üleandmiseni või RKASi otsuseni. Viiest kutseõpetajast neli annavad metsanduse ja aianduse tunde Pärnus. Üks neist, kelle elu õppekoha sulgemine otseselt mõjutas, on metsanduse eriala kutseõpetaja Marje Kask.

„Kooli tööle minek on 50 kilomeetrit pikem kui enne, nii et 100 kilomeetrit päevas, aga minul on selles mõttes lihtsam, et linnas on mul ka ööbimisvõimalus,” nendib Kask.

Metsanduse eriala jätkab Pärnus kolmas kursus, 11 õpilast, linnas korraldatakse ka metsakasvatuse, arboristide ja nooremaednike sesoonõpet. Võrreldes Tihemetsa võimalustega on Kase jutu järgi metsanduse eriala õpetamisega nuputamist rohkem ja praktilise töö kohta leida keeruline.

„Linnas on ümberringi mets kaitse all ja igat õppeasja seal teha ei saa, vajadusel sõidame Tihemetsa kooli metskonda, aga see ühe otsa sõitmine võtab aega ligemale tunni,” räägib Kask.

Tihemetsast Pärnusse tööl käivad õpetajad nii nagu ka teistest Pärnumaa omavalitsustest tööl käivad töötajad ei saa tööandjalt sõiduhüvitist.

Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill tõdeb, et vallale tuli Voltveti koolituskeskuse sulgemine väga valusa otsusena, sest Tihemetsa alev kogu oma taristuga on 90 aasta jooksul tekkinud kooli juurde ja olnud kooliga väga tihedalt seotud.

„Tihemetsa ja kool on läbi ajaloo olnud sünonüümid ja kool koos metskonnaga on olnud valla inimestele väga oluline tööandja. Ent kahjuks on Eesti tugevalt linnastuv ühiskond,” nendib Lill.

Põlvkondade vaimset ja ajaloolist sidet hoiab 2010. aastal moodustatud MTÜ Tihemetsa Vilistlane, mille juhatus pidas häärberi üleandmise järel RKASile kodutuks jäänuna koosoleku Kilingi-Nõmmes.

„Kindlasti tegutseme edasi, meil on palju asju pooleli, me hoiame koos seda ideed, mis kunagi ammu kasvas Tihemetsast välja. Loodame edaspidigi korraldada lõpetanute kokkusaamisi, aga me ei tea veel, kus meil seda lubatakse teha, kellega ja mis tasandil tuleb kokkuleppele jõuda,” nendib MTÜ Tihemetsa Vilistlane juhatuse liige Andrus Aruaas.

Aruaasa jutu järgi on käsil pildi-, video- ja muu materjali ülevaatamine ning ühing otsib kohapeal ruumi, kuhu sisustada ajalootuba. Asukoha poolest oleks võimalikest parim Saarde vallale üle antud spordihoone, kuhu vald tõi üle Allikukivi raamatukogu. Rohkem kui mõttes on mälestuskivi või plaadi paigaldamine, meenutamaks 1925.–2016. aastani Voltveti mõisas antud haridust.

„Tol ajal, kui mina Tihemetsa sovhoostehnikumis õppisin, kestis õppeaeg kolm aasta ja kümme kuud, Tihemetsast läbi käies on nostalgialaks suur, loomulikult teevad meele kurvaks lagunenud hooned, trööstitu on näha omagi kunagisi ühiselamuid varemeis, aga õnn on see, et häärber ja park on nii hästi säilinud ning hoitud,” räägib Aruaas.

Haridus- ja teadusministeerium tegi juba mullu augustis RKASile ettepaneku võtta üle Voltveti mõisahoone. RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm kinnitab, et haldaja hoiab häärberit heaperemehelikult ja on sõlminud lepingud kinnistu välikoristustöödeks, pargi hoolduseks, hoone tehnosüsteemide hoolduseks ning maja on köetud ja turvatud.

„RKASi omandisse jõuab kinnistu eeldatavasti märtsis, pärast seda saab hakata tegema edasisi plaane. Mõisatiivas asuvaid kortereid oleme pakkunud elanikele müügiks, müümata on veel üks korter,” selgitab Idnurm.

RKAS on oma varandust kahandanud aastapäevad tagasi, müües Asuvere tee 4 ja Lasteaia tee 1. Seega siis varemeid meenutavad ühiselamute rivid ei kuulu enam riigile, vaid eraomanikele.

Tihemetsa päästmiseks moodustati Pärnu maavalitsuses mullu septembris algatusrühm, mõtted sumbusid, sest õhinapõhiselt imesid ei tee ning valitsus on nõuks võtnud ka maavalitsused ajaloo prügikasti saata.

PKHK Tihemetsa õppekoha arendamisse ja Voltveti mõisahäärberi välisilme ennistamisse on 13 aastaga paigutatud miljoneid eurosid. Näiteks avati üheksa aastat tagasi pidulikult endises õppetiivas 48toaline 120 majutuskohaga ning omaette sanitaarsõlme, köögi ja puhkekohtadega õpilaskodu. Alumisel korrusel sisustati aianduse ja metsanduse õppeklassid.

„Pingutasime erinevate projektidega, ütlen tagantjärelegi aitäh neile, kes meisse uskusid, eelkõige aga heasoovlikele metseenidele, kes ikka Tihemetsa ja kooli eest kostsid,” märgib Koorep. „Need investeeringud pole tuulde läinud. Kuigi praegu pole selle hoone ega pargi sisuks enam õppetegevus, on need siiski heas korras ja loodetavasti ka edaspidi hoitud. Minu lootus on, et Riigi Kinnisvara häärberile tegusa omaniku leiab, et elu jätkuks.”

Kohalike huulil on sama küsimus: mis saab häärberist, mille trepil on kuldsed lõvid kevadeni kastidesse varjule pakitud ning kus sammaste vahel päikesevalguses säravad ennistatud klaasvitraažid. Nagu ühest suust ütlevad nad, et loodavad, et uus omanik käitub majaga heaperemehelikult ja arvestab kohalikega, kes sooviksid kunagi häärberisse jälle sisse saada ja selle ilusaid ruume imetleda. Keegi ei ihka enesekeskset eraomanikku, kuigi ükski müügitehing seda välistada ei saa.

„Ääremaastumine on üle riigi, aga mis ääremaa meie oleme?” küsib Saima Saar. „Üleüldine on see, et inimesed lahkuvad maalt, noored lähevad välismaale tööle, ega Tihemetsa ole ainukene selline koht. Sellest on kahju, sest kunagi oli siin võimsaim tehnikum üle riigi, aga põllumajandus ei ole enam populaarne ja metsandusele pani põõna Luua metsanduskool.”

Aga tihemetsalased on rõõmsad – neile on jäänud veel pood, raamatukogu, spordihoone ja saun, kus igal laupäeval kohalikud leili võtavad ja kiidavad vallaettevõtet OÜ Saarde Kommunaal, mis maarahva saunakultuuri püsimist toetab.

KOMMENTAAR

Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp:

Pärnumaa kutsehariduskeskuse nõukogu tegi 30. augustil 2016 protokollilise otsuse struktuurimuudatuste kohta, mis puudutasid Voltveti koolituskeskust kui kutsehariduskeskuse struktuuriüksust. Otsuses on viis punkti, kus räägitakse ametikohtade ja erialade üleviimisest teistesse struktuuriüksustesse ja vastava struktuuriüksuse likvideerimisest alates 1. oktoobrist 2016.

Otsus sündis seetõttu, et riigi rahastatavate õppekohtadega ei olnud enam võimalik seda struktuuriüksust majandada. Kahel järjestikusel aastal ei olnud metsamajanduse erialale õppima asuda soovijaid ja grupid jäid avamata. Otsuse poolt hääletasid nõukogu kõik üheksa liiget.

Metsanduse, arboristide ja aianduse õpe on korraldatud õppekava järgi. Metsanduse ja arboristide õpe toimub tehnikaõppe osakonnas ja aianduse õpe täiskasvanute koolituse osakonnas töökohapõhiselt. Õppeks on olemas tööruumid ja õpperuumid, tekkinud on hea koostöö Pärnu linnaga, et teha praktilisi töid parkides ja haljasaladel.

Äsja alustasid tööd uued õppegrupid arboristide ja aianduse erialadel, mõlemad õppegrupid on täitunud. Sügisel püüame veel kord avada põhikoolijärgset metsamajanduse õppegruppi ja valmistame ette vastuvõttu.

Tihemetsa läbi aja

• Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus suleti 1. septembrist 2016. 1. novembrist haldab Volveti mõisa Riigi Kinnisvara AS.

• Voltveti metsakool asutati 1925. aastal, mil seal hakati noore vabariigi jaoks metsnikke koolitama.

• Tihemetsa metsatehnilise tehnikumi metsaosakonna varad viidi 1959. aastal Luuale. Tihemetsa toodi üle Vaeküla põllumajandustehnikum ja metsaharidus asendus põllumajanduslikuga.

• Asutuse nimi ja erialad muutusid aja jooksul, kuid õppetöö toimus Tihemetsas järjepidevalt 91 aastat.

• Tihemetsas on kutsetunnistuse saanud üle 9000 inimese.

• Mineviku väärtustamiseks ja tuleviku toetuseks moodustati MTÜ Tihemetsa Vilistlane, mis kanti 3. märtsil 2010 äriregistrisse.

Andmed: Maa Elu

Tagasi üles