Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maamaja otsinguil

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
On igaühe otsustada, millist maakodu just tema vajab. | FOTO: Erakogu

Aina kõrgemaid kaari tegev päike viib paratamatult mõtted linnast välja loodusesse. Maainimesel piisab hingerahu saamiseks tihtipeale vaid pilgust aiamaale või metsatukale, paljud linnainimesed aga hakkavad heietama ei tea mitmendat korda mõtteid sellest, et võiks ka endale maale suvemaja soetada.

Ehkki minu enda otsingud sobiva maamaja leidmiseks jäävad paarikümne aasta taha, on mul tänini hästi meeles, kuidas see kõik algas, käis ja lõppes. Otsingute üheks ajendiks asjaolu, et linnamüüride vahel võib inimene suvepalavuse käes sõna otseses mõttes sõgedaks minna. Teisalt me ei jaksanud enam koos perega puht rahaliselt mööda Eestimaad ringi rännates puhata. Elu oli mõne aastaga sedavõrd kallimaks muutunud.

Seadsime toona endale algselt eemärgi, et suvekodu võiks asuda Tallinnast maksimaalselt 50 kilomeetri kaugusel. Et jaksaks sealt igapäevaselt ka linnas tööl käia. Kuid et meie pere rahakott oli kindla paksuse ja sisuga, siis väljusime juba üsna pea esiotsa planeeritud 50 kilomeetri raadiusest ning meie autosõidu ringid muutusid järjest pikemaks ja kaugemaks. Saime aru, et algse eesmärgi saavutamiseks tuleks ostuks mõeldud summale 1 ette või 0 lõppu kirjutada. Viimases lootuses võtsime ette mitmepäevase sihttuuri koos vaheööbimistega Eestimaa eri paigus. Tuur algas Harjumaast, käis läbi Lääne-Virumaa, Järva- ja Viljandimaa ning siis Pärnumaa, Lääne- ja Raplamaa kaudu Harjumaale tagasi.

Ehkki meiega koos maakodu otsinud lapsed olid üdini tüdinud ning minagi olin juba valmis suvalise ettejuhtuva majalogudiku kasuks otsustama, pääses selge mõistus siiski võidule. Eeskätt tänu abikaasale, kes paberilehtedele kritseldatud variantidel silma peal hoidis ja enne kõigi nende läbimist alla ei tahtnud anda. Ja see tasus ära.

Meie ringsõidu kolmanda päeva pärastlõunal seisime Tallinnast 150 kilomeetri kaugusel ühe eestiaegse talu õues ja jõudsime äratundmisele, et see ongi just see, mida olema nädalaid tulutult otsinud. Ehkki paar varianti oli ikka veel üle vaatamata ja me käisime needki samal pärastlõunal igaks juhuks läbi, olime otsuse sisimas tegelikult juba sealsamas õues langetanud. Veel õhtul leppisime omanikega kokku, et täpselt nädala pärast kirjutame lepingule alla, maksame käsiraha ära ja kolime sisse. Nii läkski ja oleme siiani oma toonase tehinguga äärmiselt rahul. Siit ka soovitus: suvemaja või maakodu ostuhuvilistel ei maksa kunagi lootust kaotada. Ihaldatud objekt võib su ette sattuda juba homme.

Hinnatase oli siis praegusega võrreldes muidugi hoopis teine. Kui toona saime talumaja ning ligi 1,5 hektari maa ja väikese metsatuka omanikeks summa eest, mis on praegu võrreldav Eesti kolme keskmise palgaga, siis usun, et nüüd tuleks millegi samaväärse eest välja käia vähemalt viisteist  korda suurem summa. Mingisuguse aluse ülevaate saamiseks tänastest hindadest annab siinsamas juures olev tabel hoonestatud elamumaa müügitehingutest eri maakondades eelmisel aastal.

Vaatasin ka soov.ee müügikuulutusi ja noppisin siia välja vaid mõned müügikuulutused, mis mulle endale huvi pakuksid, kui mul maakodu juba ei oleks. Valik langes neile pakkumistele, mille hind jäi enam-vähem normaalsuse piiridesse. Mõistagi on müügis palju uhkemaid, paraku ka kallimaid elamisi.

  • Lääne-Virumaal on 22 000 euro eest pakkumisel 1935. aastal ehitatud palkmaja, mida kütab ahi ja talupliit koos kahe soojamüüriga. Majas on neli tuba ja suur köök, pinda kokku üle 120 ruutmeetri. Elumajale lisaks on krundil veel laut, heinaküün, ait, puukuur ja saun, vesi tuleb puurkaevust. Krundi suurus kokku veidi üle 1,2 hektari.
  • Pärnumaal Vändra vallas on 45 000 euroga müügis korralik maamaja. Piltide järgi igati kena ja korralik, võiks isegi kohe sisse kolida. Muud selgitavat teksti pole kahjuks lisatud.
  • Valgamaal on 20 000 euro eest saadaval väike palkmaja, mis küll vajab renoveerimist. Koht on kaunis ja mets otse maja kõrval. Mustjõgi on 200 meetri kaugusel. Krundi suurus 3,9 hektarit.
  • Võrumaal maksab 39 000 eurot talumaja, mis asub keset vaikust ja rahu üsna Eesti piiri lähedal. Majas on kolm tuba, köök, sahver ja kelder. Lisaks ahjule ja pliidile ka leso, kus mõnus end pikali visata ja pikutada. Maja kõrval kaks palkaita ja kaks sauna, lisaks suur õuna- ja ploomiaed ning oma tiik. Krundi suurus kokku 4,43 hektarit.
  • Viljandimaal on 15 000 euro eest saadaval talumaja, kus on alustatud renoveerimist, kuid siis tööd pooleli jäänud. Krundi suurus täpselt hektar. Muid selgitusi pole lisatud. Piltide järgi otsustades on seal mitu hoonet.
  • Viljandimaal, maakonnakeskusest vaid 5 kilomeetri kaugusel on müügis teinegi talu, hinnaks 22 500 eurot. Seegi maja, kus ruumi 81 ruutmeetrit, on renoveerimisjärgus, ehkki uus pliit koos soojamüüriga juba ootab ostjat. Vahetatud on osa aknaid ja välisuks. Elamu lähedal on kõrvalhoone, krundi suurus ligi 2300 ruutmeetrit.
  • Tartumaal on otse paisjärve ääres 35 500 euroga müügis väike suvemaja, kus kaks tuba, köök ja saun. Katusekorrusele võib veel kaks tuba ja rõdugi välja ehitada. Krunt on küll väike, umbes 1500 ruutmeetrit. Vesi tuleb oma salvkaevust.
  • Tallinna lähedal Vääna-Jõesuus on 79 000 euroga müügis suvemaja, kus pinda 100 ruutmeetrit. Majas üks suurem ja kolm väiksemat tuba. Samas kõrval palkidest saunahoone koos mõnusa väliterrassiga.

Kõigile ostuhuvilistele jääb üle vaid soovida visadust oma õige maakodu leidmisel.

/ Maa Elu

Tagasi üles