Teraviljasektori kasutamata potentsiaal peitub kvaliteetsemas seemnes

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kvaliteetse sertifitseeritud seemne laialdasem kasutamine teraviljakasvatuses aitaks sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta ning üheks lisavõimaluseks võiks olla ka senisest suurem teraviljaseemne eksport, ütles täna Tallinnas Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) 31. kongressi avanud maaeluminister Urmas Kruuse.  

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on kvaliteetne ja haigustevaba seeme igasuguse taimekasvatuse alus. Ühe näitena tõi ta teraviljakasvatuse, mis on tänaseks jõudnud Eestis tasemele, kus edasiseks arenguks on kõrge kvaliteediga seeme üks võtmeküsimusi. „Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteise miljoni tonni piiri. Kindlasti on hea saagikuse üheks põhjuseks aina paremad sordid ja kvaliteetsem seeme. Siiski näitab statistika, et sertifitseeritud teraviljaseemet kasutakse vaid väiksel osal külvipinnast,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kvaliteetse, Eestis katsetatud ja meie kliima- ning mullastikutingimustesse sobiva sordiseemne kasutamine võimaldab saada toodangust suuremat tulu ning vähendada kulutusi taimekaitsevahenditele. Sertifitseeritud seemne laialdasem kasutamine teraviljakasvatuses aitaks sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta.“

Minister Kruuse sõnul on kvaliteetsel teraviljaseemnel kindlasti ka ekspordipotentsiaali. „Teraviljale on viimastel aastatel jõuliselt uusi turgusid otsitud ning möödunud aastal viidi juba üle poole kodumaisest teraviljasaagist välismaale. Kuid eduka teraviljakasvatusmaana on Eestil oluline potentsiaal kindlasti ka teraviljaseemne ekspordis, mis ekspordiartiklina on suurema lisandväärtusega ning võimaldaks saada paremat hinda. Samas ei peaks me piirduma ainult teraviljaseemnega, vaid vaatama kogu seemnemajanduse potentsiaali,“ lisas Kruuse.

15.-21. juunini Tallinnas toimuv Rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni ISTA 31. kongress toob Eestisse üle 300 teadlase, seemnetootja ja seemnekontrolli asutuse juhi enam kui 40 maailma riigist.

Kongressil käsitletakse seemnekontrolli kvaliteedi parandamise võimalusi, seemnete idanevuse ja seemnepuhtuse kontrolli, seemnete kvaliteeti mõjutavaid keskkonnategureid, rakulisi ja molekulaarseid meetodeid seemnete kvaliteedi määramisel, geneetilise ressursi säilitamist.

Rahvusvaheline seemnekontrolli assotsiatsioon (ISTA  ehk International Seed Testing Association) loodi 1924. aastal, et töötada välja rahvusvaheline seemnete kontrolli metoodika. Assotsiatsiooni eesmärk on luua, võtta vastu ja avaldada standardprotseduure seemneproovide võtmiseks ja katsete tegemiseks ning soodustada nende reeglite ühtset rakendamist rahvusvahelises kaubanduses liikuvate seemnete hindamiseks.

Kongressi korraldab Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK). PMK Seemnekontrolli laboratoorium on ISTA akrediteeritud laboratoorium Eestis, kus kontrollitakse ja analüüsitakse kõiki Eestis kasvatatud ja sertifitseeritud seemneid ning  vajadusel ka sissetoodavaid seemneid vastavalt kehtestatud rahvusvahelisele ISTA metoodikale. Eesti on Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni ISTA liige alates 1924. aastast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles